Musträhni häälitsusi Loodushelist: LINK

Musträhn ehk nõgikikas     Dryocopus martius

Tänu musträhnidele, kes igal varakevadel rajavad omale uue pesaõõnsuse on järgmistel aastatel sellel uued „tänulikud kasutajad“ näiteks mõni karvasjalg-kakk, õõnetuvi, siniraag, vaenukägu, sõtkas miks mitte orav.

Elutsetakse suurtes, aga valgusküllasemates okasmetsades või männi-segametsades, pesa rajatakse vana haava-, männi-, lepatüvesse ikka kaheksast meetrist kõrgemale (teised rähnid nii kõrgele oma pesa ei raiu). Lennuava läbimõõt jääb kümne sentimeetri ringi, aga meie silme eest varjatud pesaõõnsus peab olema vähemasti pool meetrit sügav. Seda raiumistööd jagub linnul kuni paariks nädalaks, vahel kauemaks ehk aega kulub sõltuvalt puuliigi tugevusest.

Emaslind muneb pessa kolm kuni viis muna ja mõnes pesas võivadki juba munad olla. Paistab, et peame lähiajal musträhnide elutegevust veel lisaks vaatlema.

Suur-kirjurähni järgi peaks musträhnid olema meil arvukuselt järgmised, pesitsevaid paare jääb kuue ja üheks tuhande vahemikku.

Musträhni toksimisjäljed

Pildil näeme nõgikikka tegutsemise jälgi, et leida suht peiduliselt elutsevaid taiga-hobusipelgaid /Camponotus herculeanus /. Nimetatud on meie looduses elutsevatest sipelgatest suurimad, musta värvi ja pea poolteise sentimeetrised tegelased. Varjatud eluviisi tõttu jäävadki nad metsas hulkuvale loodushuvilisele tavaliselt märkamatuteks sest taiga-hobusipelgad rajavad oma pesa mõne juba surnud või „veel hingitseva“ okaspuu alumisse osasse, aga ka kännu sisse. Teisi sipelgaid kimbutatakse vähem.

Üldiselt toitub musträhn puidukahjuritest: üraskite, siklaste ning teiste putukate vastsetest. Oma toiduotsingutel suudavad linnud oma tugeva peitlisarnase nokaga lammutada päris märkimisväärselt nii kände, kuivanud puid ning vahel lõhuvad metsas asuvate talvel tühjana seisvate hoonete või suvilate laudseintesse auke…

Musträhni lõhutud männikänd

Musträhni vaatlused: LINK