Sander on üks lindudest, kelle külge on kinnitatud saatja, mis linnu rändeteekonda registreerib. DNA uuringu põhjal osutus Sander suur- ja väike-konnakotka hübriidiks

Tänavu suvel alustas Eesti maaülikool projekti „Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes“. Selle siht on rakendada Eestis kotkaste uurimisel omandatud teadmisi ning kogemusi selleks, et selgitada välja Valgevene suur-konnakotka asurkonna seisund ja seda kaitsta.

Eesti maaülikooli vanemteaduri Ülo Väli sõnul on suur-konnakotkas ohustatud lind, kelle arvukus on oma kunagisel levikualal Euroopas suuresti kahanenud või on ta muutunud üliharuldaseks. Eestis elab kõnealune kotkas vaid kümmekonnas paigas ja nendestki üle pooltes kohtades segapaaridena väike-konnakotkaga.

Väljaspool Venemaad leidub suur-konnakotkaid arvukamalt veel vaid Valgevenes, kus pesitseb hinnanguliselt 120–160 paari. Sealse asurkonna kaitse on Euroopas võtmetähtsusega, seetõttu tuleb Valgevenes senisest enam tegelda suur-konnakotka uurimise ja looduskaitsega.

Tänavu märgistati Valgevenes GPS-saatjatega kuus suur-konnakotkast, et uurida nende elupaigavalikut pesitsus- ja talvitusalal ning selgitada välja olulisemad rändeteed. Samuti koguti lindudelt 50 DNA-proovi, et määrata väike-konnakotkaga hübridiseeruvate paaride osatähtsus Valgevenes.

Kaheaastase projekti partnerid on mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ja Achova ptušak Baćkaŭščyny (BirdLife Belarus) Valgevenest; rahastab arengukoostöö programmi raames Eesti välisministeerium.

Eestist asus tänavu sügisrändele kaks GPS-saatjaga suur-konnakotkast, viis väike-konnakotkast ja üks kahe liigi hübriid, sh Sander (fotol). Nii meie lindude kui ka Valgevene kotkaste rännet saab jälgida internetis aadressil:

http://birdmap.5DVision.ee