Pasknäär       Garrulus glandarius

Eilne tormi algus tõi poolele Eestile lumetuisu, merel lõõtsub vesikaare maru, aga loodetuul on ju ka „taeva luud“. Täna metsast kuuse koju toonud võivad kinnitada, et veetsid metsas kena tunnikese ehk jäi mõni metsaelanik ka silma. Algas jahimeeste pühade aegne metsarahu, nemadki viivad loomadele kosti.

Pasknäärid muutusid maanteede veertes sügisest jälle nähtavateks (pesitsusajal polnud neid sugugi näha). Pasknäärid koguvad teadupärast enestele talvevarusid, suures osas just tammetõrusid, aga tänavu tammedel tõrusaak ikaldus. Aga küll nutikad vareslased aseaine leiavad…

Vareslastest pilkupüüdvaima sulestikuga pasknäärid on haki suurused: pikkust kuni kolmkümmend viis sentimeetrit, kaalu üle sajaviiekümne grammi ja tiibade siruulatustki poole meetri jagu.

Vanalindude sulestik kena, sarnaselt roosakas hall, tiivanukkidel „rahvusvärvid“. Tiibade tagaosa ning sabasuled mustad. Lennupilt kuidagi laperdav, silma jääb valge päranipuala. Erutatud linnul tõusevad peasuled väikese tutina turri.

Talviseks arvukuseks hinnatakse saja tuhande isendi ringis, aga täpsema vastuse annab meile talilinnuloendus.

Pasknääride vaatlused pühade eelsel nädalal: LINK