Vaatamata külmale talveilmale on Eestis mitmel pool kuldnokkasid nähtud. Nad ei ole siiski varased saabujad, vaid sooja talvealguse tõttu Eestisse talvitama jäänud isendid. Sel aastal on jaanuaris ja veebruaris mitmel pool korraga mitukümmend või isegi mitusada kuldnokka vaadeldud (vaata eElurikkuse andmebaasist).

Enamus Eestis pesitsevaid kuldnokkasid rändab talveks siiski Lääne-Euroopasse ning meile jääb talvitama hinnanguliselt 200 – 2000 kuldnokka, viimastel soojadel talvedel ilmselt rohkemgi.

Vaid pesitsusperioodil on kuldnokk kollase noka ja läikiva sulestikuga. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Eestis on kuldnokk kultuurmaastiku üldlevinud ja tavaline haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse meil 150 000 – 250 000 paari. Kevadel saabuvad kuldnokad Eestisse juba märtsis, kuid erinevalt mitmetest teistest varakult saabuvatest värvulistest pesitseb kuldnokk suve jooksul vaid ühe korra. Tegelikult lahkuvad kuldnokkade pojad pesast juba enne suve algust mai lõpus või juuni alguses ning koonduvad seltsingutesse, mis püsivad koos kuni sügisrändeni.

Pärast pesitsusperioodi kogunevad kuldnokad suurtesse parvedesse. Ööbima kogunevad kuldnokad aastast aastasse samasse kohta, enamasti roostikku või veekogu kaldapõõsastikku. Suurimates ööbimiskogumites on loendatud kümneid tuhandeid kuldnokkasid, näiteks 25.07.2010 vaadeldi Tartumaal Aardla poldril 57 000 kuldnokka.

Talvesulestikus kuldnokk on tuhmima värvusega ning tumeda nokaga. / foto: Margus Ots, 28.01.2012 Karjamaa küla, Harjumaa

Kuldnoka toiduks on peamiselt putukad ja nende vastsed ning muud selgrootud, keda otsib rohust või maapinnast, kuid ta sööb hea meelega ka seemneid ja marju – suvel võib kuldnokk marjaaedades suurt kahju tekitada.

Kuldnokk on tuntud oma vaheldusrikka lauluga, mis imiteerib nii paljude teiste lindude häälitsusi (näiteks karmiinleevikest, suurkoovitajat, sookurge, hakki, peoleod, laulurästast, salu-lehelindu, piiritajat), aga ka muid helisid (näiteks konna krooksumist, ukse kriiksumist, kassi näugumist).

Kuldnoka kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus. 
Kuldnoka häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Kuldnoka vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee