Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Kolmapäevaõhtune päikeseloojang, millele järgnes külm
Esmaspäev tõi kaasa ilmamuutuse. Kui eelnevatel päevadel kippus kuumus liiga tegema, siis esmaspäeval oli sooja juba mõõdukamalt – päevane maksimaalne õhutemperatuur tõusis 21 kraadini. Müristas ja sadas vihma. Ööpäevaseks sajusummaks kogunes neli millimeetrit. Õhtupoole muutus ilm väga tuuliseks, mis kuivatus kiiresti niiskemaks muutunud mulla.
Kaks järgnevat päeva tundusid tugeva tuule ja mõõdukate temperatuuride tõttu lausa külmadena.
Teisipäeval ulatus maksimaalne tuule kiirus 16 m/s ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis ainult 14 kraadini. Ilmateenistus andis oma kodulehel Jõgevale tajutavaks temperatuuriks päeval ainult 3-4 kraadi.
Seni kuumade ilmadega harjunud inimestel oli väga raske õiget riietust valida õues liikumiseks, et mitte külmetuda.
Külmakahjustused kartulil
Neljapäeva öösel esines maapinna lähedal tugev öökülm, mis kahjustas kohati juba tärganud kartulite lehti ning muid külma suhtes tundlikemaid kultuure avamaal. Õhus mõõdeti sooja üks kraad, kuid kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal langes termomeetrinäit -2,1, rohul -3,8 kraadini.
Aedoa külmakahjustused
Järgmine öö oli pilves ja sajune ning ligi kümnekraadise temperatuuriga nii õhus kui maapinna lähedal.
Hommikul oli asfalt märg, kuid sadu oli olnud nii väike (öö jooksul 0,8 mm), et muld oli hommikuks pinnalt ainult vaevu ühe sentimeetri sügavuseni niiskunud.
Laupäeva ja pühapäeva ööd kujunesid taas jahedateks.
Õhus oli neil öödel sooja 3-4 kraadi, maapinna lähedal mulla kohal aga ainult üks kraad sooja ning rohul uuesti ligi kaks kraadi külma.
Nädala lõpu külmadele öödele järgnesid soojad päevad, mis võimaldasid vabadest päevadest rõõmu tunda. Pühapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur taas juba ligi 25 kraadini.
Jahedamad ilmad aeglustasid mõnevõrra taimede arengut, kuid nädala lõpuks oli efektiivsete (üle 5 °C) temperatuuride summa järgi looduse areng Jõgeval viimase 96 aasta keskmisest ligikaudu kahe nädala võrra ees.
Kõrvenõgese õitsemise algus
Varased punase ristiku sordid õitsesid, timut oli loonud, kerahein juba õitses. Talinisul oli enamikel põldudel pea loonud, osadel põldudel tulid juba tolmukad nähtavale.
Talirukis oli õitsemise lõpetanud. Suviteraviljadel oli alumine kõrresõlm tõusnud mulla pinnale.
Parkides ja aedadel levis avanenud ebajasmiini õite lõhn. Oli pojengide õitseaeg.
Põud kippus liiga tegema. Murud oli kuivanud pruuniks ja ainult võilillede leherosetid rohetasid.
Peenardele ja põldudel külvatud seemned tärkasid ebaühtlaselt ja aeglaselt. Mitmete taimede lehed olid päevastel tundidel närbunud, kokku rullunud, kippusid koltuma ja kasv oli pidurdunud.
Jõgeval 11.6.2018.