Luukarits          Pungitius pungitius    

 

Saleda ja süstja kehakujuga luukaritsatel märkame seljauimel ogasid. Neid võib seljauimes olla üheksa kuni üksteist, lisaks veel igas kõhuuimedes üks oga.

Silma hakkab luukaritsate peenike sabavars. Nende väikeste kalade eluiga küündib kuni kolme aastani. Enamus sarnase kehapikkusega, viis, kuus sentimeetrit.

Kolme sinikaela jalad paistavad, aga siirdutakse vastuvoolu, veelgi madalamasse vette

 

Sinikael-part       Anas platyrhynchos

 

Esmakordselt saime näha sinikaelte rüüsteretke forellikoelmule kolm aastat tagasi – kaadrid on päris haruldased. Aga partide häälitsusi koelmukaamera läheduses oli kuulda juba aasta varem.

Päevasel ajal näeme koelmul tihedat tegevust

 

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

 

Jõe- ja meriforell on ühe ning sama kalaliigi erinevad ökoloogilised vormid.

Meriforell on siirdekala, kes koeb jõgedes, kust noorkalad siirduvad merre toitumisrändele, et tulla suguküpsuse saabudes tagasi jõkke kudema.

Vesi on forellikoelmul ikka väga madal. Konn oli eeldatavalt pugenud veidike koelmust kõrgemal mõne vees oleva kaldamätta alla talvituma, aga külmad ilmad ja jääkaan sundisid isendit otsima allavoolu sügavamat vett, kus uuesti põhjamudasse pugeda…

Pole selliste kaadrite nägemine just tavapärane. Talvituvatel konnadel on hulgaliselt vaenlasi.

Äsja kudenud emaskala, pöörake tähelepanu  kehalohule pärakuuime kohal

 

Jõeforell ehk hõrnas        Salmo trutta morpha fario

 

Kolmandat ööd tekkib koelmule jääkaas, mis senini on päeva peale ära sulanud – näis kuidas edaspidi? Põuase suve tõttu veevaene Lavi allikas toidab koelmut tagasihoidlikkult. Voolutugevus peaaegu puudub, seega pole midagi takistamas allikalisele veele jääkatte tekkimist.  

Veebikaamera vahendusel saame taas vaadata looduslike jõeforellide (Salmo trutta morpha fario) tegemisi väikese ojakese lühikesel lõigul, mis ongi tiikide vahel voolavas ojas ainuke neile kaladele sobilik kudemispaik.

 

Saarmas         Lutra lutra

 

Saarmas käis tänavu koelmul mõnepäevaste vahedega.

Millist kahju võis saarmas koelmul põhjustada? Kui loom mõne marjakala kätt sai, läks muidugi halvasti. Niisakalu liikus koelmul nii ehk teisiti rohkem. Forellijõgedel käies on saarmate „toidujäätmetes“ kohatud selliseid paari, kolmesaja grammiseid kalu, vaid korra olen märganud ühte suuremat kala, umbes kilost. Niisiis pole saarma kahjustused just eriti märkimisväärsed.

Täname kõiki, kes kudekaamera ettevõtmises osalesid.

 

Jõeforellide kudeaeg on lõpule jõudnud. Kuigi tänavu oli veetase kõrge kõikides Eesti veekogudes, kudes kaamera vaateväljas ja ka veidi ülesvoolu viie nädala jooksul mõnikümmend emashõrnast - nii mõnigi kala sai püsijälgijatele „näo järgi“ tuttavaks.

 

Vaatajatele, huvilistele ja LK foorumis osalejaile tänud!

…saagiks luukarits

 

Jäälind         Alcedo atthis

 

Jäälind on oma välimuse poolest tuntud ning armastatud linnuliik, tänu värvierksusele kogunisti põhjamaade kalliskiviks kutsutud.

Meie koelmukaamera läheduses elutsev paar tegutseb aastaringselt juba mitme aasta jooksul. Allikaline koelmu ei külmu ehk pakub kasina, aga siiski äraelamise võimaluse. Jahti peetakse kolmu kohal kasvavalt lepalt ja nende „sõjahüüdu“ on sagedamini kuulda, kui linde saagi järgi sukeldumas näha.

 

Jõeforell ehk hõrnas           Salmo trutta morpha fario

 

Koelmul näeme tõeliselt ilusaid hõrnaid.

Emaskala, kelle seljal näeme paari helendavat soomust ja kaks kavaleri – väike ja suur. See emaskala veetis koelmul kaks järjestikulist ööpäeva, aga koetud marja viljastamisel oli tal teisigi kosilasi.

Videos näeme, kuidas väiksem kavaler näitab ülesse suisa hämmastavat osavust suurema kalaga konkureerides – no ta lihtsalt oskab hoiduda koelmult eemale peletatuks…