Talilinnukaamera

Talilinnukaamera uudised. Kõiki talilinnukaamera vanemaid uudiseid (enne 2016) vaata siit.

Talilinnukaamera - hallpea-rähn

Postitas Looduskalender - K, 18.01.2017 - 15.15

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Fotod Arne Ader
 

Hallpea-rähn, emaslind

 

Hallpea-rähn          Picus canus

 

Talvisel ajal söötmiskohti külastavatest kirjurähne oleme juba vaadelnud, külaliste hulka võib sattuda ka hallpea-rähn, aga mitte roherähn ehk meltsas, kellega nimetatut kiputakse segi ajama - roherähnid on meie looduses täiesti haruldusteks muutnud.

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

Postitas Looduskalender - E, 16.01.2017 - 19.19

Pildi toidulaualt napsas IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähni isaslind ja rohevint

 

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

 

Meie looduse tuntuimaks, levinuimaks ning arvukaimaks on suur-kirjurähnid. Suur on nimetatu tõepoolest, aga mitte suurim, kellest eile kirjutasime ning neid omavahel võrdlesime – valgeselg-kirjurähn (kas seda liiki nimepanemise aegu veel ei tuntud või olid liigikaaslased mõõtmata-kaalumata). Talvine arvukus sõltub käbisaagist okasmetsades ja võib hääl aastal küündida veerand miljoni isendini, talilinnuloendus annab sellele täpsema vastuse.

Talilinnukaamera - valgeselg-kirjurähn

Postitas Looduskalender - P, 15.01.2017 - 19.19

Video salvestas Bea, LK foorumist

Foto Arne Ader

 

 

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

 

Üpris tihti aetakse valgeselga segamini meie arvukama suur-kirjurähniga - suuruselt on nad ju sarnased. Meie suurima rähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: pikkust paar, kolm sentimeetrit enam, kui suur-kirjurähnil, aga seda tänu pikale kaelale, tiibade siruulatuski veidike suurem küündides neljakümne sentimeetrini ning kaal veidi üle saja grammi.

PILTLUGU: terviljapalli vandaalid

Postitas Looduskalender - K, 11.01.2017 - 14.14

Veebikaamera pildid IceAge ja Shanta, LK foorumist

Suur-kirjurähni isaslind

Seda, et väiksematele värvulistele teraviljapallid mekivad on talilinnukaamera vaatajad kindlasti märganud, aga selle kallal tegutsevad ka suuremad tegelased, et omale varusid kõrvale panna.

 Pildil olev isaslind lõhub võrgu täies teadmises, et suuremaid suutäisi saada ning tüütu nokitsemine lõpetada…

Pildil olev isaslind lõhub võrgu täies teadmises, et suuremaid suutäisi saada ning tüütu nokitsemine lõpetada…

Vareslased on nutikad linnud ja pildil olev harakas viib oma peidupaika vähemalt kolm teraviljapalli korraga

Talilinnukaamera - musttihane

Postitas Looduskalender - P, 08.01.2017 - 15.15

Pildid napsas Aita, LK foorumist

Musttihane

Musttihane

 

Musttihane         Periparus ater

 

Lai valge kuklalaik on mustihaste määramisel kindlaks tunnuseks, aga sugupooled pole sulestiku põhjal eristatavad.

Musta värvi on lagipea, külgkael, kui rinnaesine suur „manisk“ ning nokk. Seljasulestik tumedamat tooni sinakashall, küljed kreemikalt „määrdunult“ ning tiibadel märkame kahte kitsast triipu (eemalt vaadates võib linnust jääda pruunikas üldmulje). Jalad tumehallid.

Talilinnukaamera - koduvarblane

Postitas Looduskalender - L, 07.01.2017 - 12.12

Fotod Arne Ader

Koduvarblased

Koduvarblased

 

Koduvarblane        Passer domesticus

 

Varblased ei ole hommikuvirgad, aga päevasel ajal keksitakse meeleldi toidumajade all maha pudenenud päevalille seemneid otsides.

Koduvarblased on äärmiselt paiksed linnud. Meie linnades, alevites ja külades küünib nende arvukus talvisel ajal vast mõnesaja tuhande linnuni. Põldvarblaste salkadega seltsitakse talvisel ajal meeleldi, nimetatutest ollakse kuni kümmekond grammi raskemad (kehapikkust kuni viisteist sentimeetrit, kaalult kolmekümnest grammist isegi raskemad), seega  pontsakamad ja silma hakkab nende suurem nokk.

Talilinnukaamera - põldvarblased

Postitas Looduskalender - R, 06.01.2017 - 16.16

Veebikaamerast napsas pildi Lubaska, LK foorumist

Foto Arne Ader

Põldvarblased

Põldvarblased

 

Põldvarblane ehk nurmevarblane       Passer montanus

 

Põldvarblased saabuvad kohale enamalt jaolt kambaga ja ei tule toidumajja ainult „seemet napsama“, vaid veedavad seal tavaliselt veidi rohkem aega.

Nemad ongi meie põlised „maavarblased“. Põldvarblaste arvukus pole aastatega eriti vähenenud – talvisel ajal liigub neid ringi paarisaja tuhande ringis.

Mida rohkem ida- või lõuna poole, seda tihemini põldvarblaseid kohtame. Lääne-Eestis on nende asustus hõredam ja meie saartele kohatakse põldvarblaseid üpris harva.

Subscribe to Talilinnukaamera