Talilinnukaamera

Talilinnukaamera uudised. Kõiki talilinnukaamera vanemaid uudiseid (enne 2016) vaata siit.

Talilinnukaamera - hallrästas

Postitas Looduskalender - L, 10.02.2018 - 10.10

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid söömas.

Rändeperioodil oktoobris-novembris võib ka mitmetuhandelisi hallrästaparvi kohata, kuid mõnel aastal on hiigelsuuri rästaparvi isegi südatalvel nähtud – näiteks 15. jaanuaril 2003 Pärnumaal Võistes ning 5. jaanuaril 2006 Saaremaal Türjul vaadeldi korraga 4000 hallrästast. Eestis arvatakse talvel olevat kuni 50 000 hallrästast.

Talilinnukaamera - musträstas

Postitas Looduskalender - N, 08.02.2018 - 09.09

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Musträstaid näeb aias enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal.

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Talilinnukaamera - koduvarblane

Postitas Looduskalender - P, 04.02.2018 - 12.12

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Asulates asuvatel lindude toidumajadel on tavaline külaline ka üks maailma levinumaid linnuliike – koduvarblane. Loodusmaastikus kohtab koduvarblast harva. Kui põldvarblase isas- ja emaslind on sarnase sulestikuga, siis koduvarblasel on sugupooltel lihtne vahet teha – koduvarblase emaslind on üleni hallikaspruun; isaslinnul on must manisk, hall pealagi ning silma taga lai kastanpruun vööt.

Koduvarblane, isaslind

Koduvarblane, isaslind / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Talilinnukaamera - põldvarblane

Postitas Looduskalender - K, 31.01.2018 - 10.10

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Talvel kohtab lindude toidumajal sageli ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad nad salkadena, võib mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond põldvarblast.

Põldvarblased eelistavad toitmiskohti, mille juures on tihedaid põõsaid, kuhu nad saavad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.

Talilinnukaamera - leevike

Postitas Looduskalender - P, 28.01.2018 - 18.18

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Paljud peavad leevikest Eestis vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Leevikese arvukuseks hinnatakse meil 100 000 – 200 000 paari, kellest osa rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Eestist rändab läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi – sügisel on ränne aktiivsem septembri lõpus ja oktoobris, kevadel märtsis ja aprillis. Leevikesi talvitab Eestis hinnanguliselt 100 000 – 300 000 isendit.

Talilinnukaamera - hallpea-rähn

Postitas Looduskalender - K, 24.01.2018 - 12.12

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

 

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn (hallrähn). Hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sealhulgas suure osa suvisest toidust võivad moodustada sipelgad ja nende nukud. Talvel sööb ta ka taimset toitu, näiteks marju ning meelsasti ka inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle.

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik.

Talilinnukaamera - puukoristaja

Postitas Looduskalender - R, 19.01.2018 - 14.14

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal on koos tihastega sage külaline ka puukoristaja. Puukoristaja peamiseks toiduks on putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib. Talvel sööb ta aga hea meelega ka seemneid ning inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, seetõttu võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Puukoristaja

Puukoristaja / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

VIDEO: laanerähn toidumajas

Postitas Looduskalender - T, 16.01.2018 - 10.10

Rõõmu jagab Lk lugeja Reet

Foto Arne Ader

Laanerähn

Laanerähn

 

Olen „niiii happy“, et juhtusin esimest korda, täna nägema oma linnusööklas emast laanerähni ehk kolmvarvasrähni (linnumääraja järgi tuvastasin).

Söögipaigas on eraldi seemned ja oksal ripub rasvapallide rivi metallvõrgus. Seda viimast kasutab usinasti oma kõhu täitmiseks suur-kirjurähn. Aga ilmselt kolmvarvas seda teha ei saa. Ta keerutas küll  lenneldes ja seda sarapuuoksal istudes piidles, kuid ei riskinud.  Lind maandus korraks maha, et sealt pudenenud seemneid napsata, pikemalt toksis  nokaga kasetüve kallal ja läinud ta oligi.

Kõik see toimus Tallinnas, Trummi tänava piirkonnas kella 13.30  paiku .

Nähtu oli erutav. Midagi või kedagi uut!

 

Video Ahto Täpsi

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

Postitas Looduskalender - E, 15.01.2018 - 10.10

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

 

Kaameraga toidumajal käivad rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel on alguses kõigil üleni punane pealagi, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega sama nägu.

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole.

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Talilinnukaamera - põhjatihane

Postitas Looduskalender - R, 12.01.2018 - 12.12

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

 

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Põhjatihane

Põhjatihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

 

Palju lihtsam on põhja- ja salutihast eristada häälitsuste järgi.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.