Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – suurtrapp

Postitas Looduskalender - R, 20.10.2017 - 15.15

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kureliste seltsi (Gruiformes) traplaste sugukonda (Otidae) kuuluv suurtrapp (Otis tarda) on kõige raskem lennuvõimeline linnuliik Euroopas, ehk isegi kogu maailmas. Kuigi Aafrikas elavad hiidtrapid (Ardeotis kori) kaaluvad keskmiselt rohkemgi, on tõestatult suurim olnud siiski 21 kg raskune suurtrapp. Enamasti kaaluvad suurtrapi isaslinnud 8-16 kg, mõnikord ka kuni 18 kg, emaslinnud on väiksemad ja kaaluvad 3,5-8 kg.

Lühinokk-hanede Teravmägede asurkonna küttimine rajaneb täpsele seireandmestikule

Postitas Looduskalender - T, 17.10.2017 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Keegi ei oska öelda jahihooajal kütitud partide ja hanede täpset hulka, kuid just sellest võib sõltuda edasine asurkonna suurus, vanuseline koosseis, sugude suhe, käitumine ja levik. Seepärast on kütitud lindude kohta võimalikult täpse informatsiooni kogumine oluliseks abiks populatsiooni üldise seisundi hindamisel. Tegelikkusele võimalikult ligilähedane hinnang võimaldab parte ja hanesid küttida ka jätkusuutlikult arvukust vähendamata.

Linnuvaatluspäevade tulemused

Postitas Looduskalender - T, 10.10.2017 - 19.19

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Viupardid. Matsalu

Viupardid. Matsalu

Linnuvaatluspäevade tulemus: ainult 185 000 lindu

30. septembril ja 1. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2017 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku 185 000 lindu 162 liigist. Võrreldes varasemate aastatega nähti sama palju liike, kuid lindude arv oli tavapärasest väiksem. Arvukaimaks linnuks osutus teist aastat järjest viupart.

Kuigi 185 000 lindu on suur number, jääb see tulemus paljudest varasematest aastatest oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle üheks põhjuseks võib pidada soojasid sügisilmasid, mistõttu paljud haned ja lagled polnud loenduse ajaks veel Eestisse saabunud. Värvuliste arvu võisid vähendada vaatluspäevadele eelnenud head rändetingimused, aga ka lindude üleüldine vähesus kehva pesitsushooaja tõttu.

Rahvusvaheline koostöö tagaks koovitajate ja viglede kaitse

Postitas Looduskalender - T, 10.10.2017 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Koovitajatel ja vigledel on paljudest teistest kahlajatest suurem kere ja pikem nokk. Oma aeglase elutempo tõttu saavutavad nad suguküpsuse suhteliselt hiljem, sigivad aeglasemalt ning elavad kauem. Koovitajaid ja viglesid kohtab kõikidel kontinentidel peale Antarktika, pesitsusalad aga asuvad neil eranditult põhjapoolkeral.

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – kuld-lehelind

Postitas Looduskalender - E, 09.10.2017 - 19.19

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lisaks vööt-lehelinnule on Pärnumaal asuv Kabli linnurõngastusjaam Eestile andnud teisegi uue lehelinnuliigi – kuld-lehelinnu (Phylloscopus proregulus), kes tabati seal esmakordselt 17.10.1973. Püütud lind koguti tõestusmaterjaliks ning seda eksemplari säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Kuld-lehelind on Ida-Siberi liik, kelle pesitsusalad ulatuvad Altai mäestikust Ohhoota mereni. Igal aastal teda Eestis ei kohata, kuid üksikuid kuld-lehelinde eksib siia sügisrändel, peamiselt oktoobris.

Seminariettekanne „What Trump does not know: The impact of climate change on birds“

Postitas Looduskalender - E, 09.10.2017 - 08.08

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kolmapäeval, 11. oktoobril peab Tartu ülikooli zooloogia osakonnas linnuökoloogia teadur ja Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi seminariettekande kliimamuutuste mõjust lindudele.

Seminar toimub algusega kell 16.00 Vanemuise 46 ruumis 301 ning on inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud.

Ettekande tutvustus:

What Trump does not know: The impact of climate change on birds

Osa Eestis nähtud puna-harksabadest on hoopis puna-harksaba ja must-harksaba hübriidid

Postitas Looduskalender - K, 04.10.2017 - 14.14

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimasel kolmel suvel on linnuvaatlejate seas elevust tekitanud puna-harksabade, seni vaid haruldaste eksikülaliste pesitsemine Eestis. Esmakordselt tõestati puna-harksaba pesitsemine Eestis 2015. aastal, mil Tarmo Teppe leidis Valgamaalt Sooblase küla maadelt ühe pojaga pesa. Samas piirkonnas pesitses puna-harksaba ka 2016. aastal ning ka sel aastal vaadeldi seal harksabade paari. 2016. aastal anti veel ühest territoriaalsest puna-harksabast teada Järvamaalt Mündi küla piirkonnast, kus 2017. aastal leiti ka kahe pojaga pesa.

Tartu ülikooli ornitoloogid täiendasid teadmisi elukäigutunnuste evolutsioonist

Postitas Looduskalender - T, 03.10.2017 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Õiged vastused küsimustele kui kiiresti kasvada, kui palju järglasi korraga soetada ja kui kaua elada tagavad suurima sigimisedu. Siiski erinevad vastused neile olulistele isendite elukäiku määravatele küsimustele liigiti ning loomade hulgas leidub erinevaid elukäigustrateegiaid, mida teadlased nimetavad ka elutempoks (pace-of-life). Näiteks elavad väikesed linnud n-ö kiiresti – nende kasv on kiire, kurn suur, eluiga lühike –, suuremad linnud aga rahulikumalt ja pikemalt, kasvades mõõdukalt ja munedes väiksema kurna.

Aeglase ja kiire elutempo strateegiad on miljonite aastate jooksul välja kujunenud ning emb-kumb on sobilik just kindlates tingimustes võimalikult paljude geenide edasikandmiseks järgnevasse põlvkonda. Kuidas aga on erinevad elutempod evolutsioneerunud?

Asu Linnuvaatleja jälgima