Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Hea aeg valge-toonekure poegade ülelugemiseks

Postitas Looduskalender - N, 22.06.2017 - 08.08

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tartumaal Haaslava külas olevas valge-toonekure pesas on sel aastal 2 poega. 19.06.2017 / foto: Margus Ots

Valge-toonekurgede pesades ajavad juba suhteliselt suured pojad ennast jalgadele püsti ning seega saab pojad hõlpsasti üle lugeda.

Eesti Ornitoloogiaühing on valge-toonekure pesade kaardistamiseks loonud lihtsa kaardirakenduse: www.eoy.ee/valgetoonekurg. Kaardirakendus võimaldab pesa kohta täpsustuvaid pesitsusandmeid järjest juurde lisada. Näiteks saab praegu pesades olevate poegade arvule juuli lõpus või augustis juurde lisada lennuvõimestunud poegade arvu.

Lõhn paljastab kasuõed ja –vennad

Postitas Looduskalender - T, 20.06.2017 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Alati ei sirgu pesas vaid kahe vanema järglased. Õvedel – just nii nimetatakse ühe pesakonna mõlemast soost järglasi – võivad olla erinevad isad ning välistatud ei ole muna poetamine pessa ka võõra emaslinnu poolt. Seepärast võivad konkureerida vanemhoole pärast ühes pesakonnas lisaks õvedele ka järglased, kel viimati nimetatutega geneetilist sugulust ei ole.

Uuringud on näidanud, et õvede vaheline konkurents toidu mangumisel on seda väiksem mida suurem on nende geneetiline sugulus – pesakonna igal õvel on teistega sarnaseid geene ning isekas käitumine vähendaks isendi geenide levikut. Enda geenide levikut ei ole aga mõistlik takistada.

Millal siis rasvatihane haudumisega ikkagi alustab?

Postitas Looduskalender - E, 19.06.2017 - 17.17

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihane muneb iga päev ühe muna ning hauduma asub ta pärast viimase muna munemist. Tavaliselt on kurnas kümmekond muna. Kui munemisperioodil katab rasvatihane munad pesamaterjaliga kinni, siis haudumise ajal pesalt ära käies ta seda enam ei tee.

Veebikaamera vahendusel rasvatihase pesaelu jälgijad on ilmselt märganud, et emaslind hakkas munadel istuma päevi enne viimase muna munemist. Juba kolmanda muna munemise järel rasvatihane enam mune kinni ei katnud ning alates viienda muna munemisest võis emaslindu juba pidevalt pesal näha. Kokku munes rasvatihane pessa aga kaheksa muna. Kas see tähendab, et see emaslind hakkas mune hauduma enne kurna täitumist ja pojad kooruvad erinevatel aegadel?

Linnadest kaob lindude fülorikkus

Postitas Looduskalender - K, 14.06.2017 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnade kasvades väheneb keskkonna üheülbastumise tulemusena sealne liigirikkus. Seepärast on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka fülogeneetilisele mitmekesisusele ehk nii-öelda fülorikkusele, mis kätkeb lisaks liikide mitmekesisusele ka nende evolutsioonilist ajalugu.

Fülo- ja liigirikkuse vähenemine on omavahel seotud, iga liigi kadumisega jääme ilma ka mitmest miljonist aastast evolutsioonilisest pärandist. Suuremat mõju avaldab fülorikkusele aga tervete liigirühmade kadumine. Sellised linnakeskkonnaga mitte kohaneda suutnud liikide (näiteks röövlindude) kadumise mõju on seda suurem, mida kaugemal nad teineteisest evolutsiooniliselt asuvad.

Aita kaasa Euroopa haudelindude levikuatlase koostamisele

Postitas Looduskalender - E, 12.06.2017 - 09.09

Teate vahendas www.linnuvaatleja.ee

Praeguseks on ka kõige hilisemad haudelinnud pesitsemisega alustanud ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 (http://www.ebba2.info/) andmete kogumisele kaasa aidata.

Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis https://elurikkus.ut.ee/linnuatlas.

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.

Metssead maiustavad ka metsistega

Postitas Looduskalender - L, 10.06.2017 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metsisekana lehisepungi söömas

Metsisekana lehisepungi söömas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – tulipart

Postitas Looduskalender - R, 09.06.2017 - 15.15

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tulipardi (Tadorna ferruginea) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva kohta andmeid ei ole säilinud. Siiski on teada, et Karl Jakob Reinhold von Tiesenhausen oli lasknud ühe emaslinnu Lääne-Virumaal Selja rannikul 1869. aasta suvel. Linnust tegi topise kuulus ornitoloog Valerian Russow, kelle sünnist möödus tänavu 175 aastat, ning seda eksemplari säilitatakse Eesti Loodusmuuseumi kogus.

Tulipart. Lastud 1869. aasta suvel Selja rannikul Lääne-Virumaal. Topis asub Eesti Loodusmuuseumi kogus, eksemplar TAMZ0027216

Uus seletus lindude varavalges laulma hakkamisele

Postitas Looduskalender - T, 06.06.2017 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kui lindude laulu funktsiooni osas ollakse enamasti üksmeelel – laulmine on lihtsaim viis enesereklaamiks ja konkurentide hoiatamiseks - siis kevadist varavalges laulmist on seni seletatud mitmeti. Näiteks arvatakse, et tuulevaiksel hommikul, mil taustakohina puudumisel laul kaugemale levib, on lindudel tõhusam konkurente hoiatada ja partnereid meelitada. Ka on arvatud, et laulmisega „ahmivad“ isaslinnud varahommikust jahedat õhku, kuna see jahutab suguorganeid ja kaitseb sugurakke ülekuumenemise eest.

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – suula

Postitas Looduskalender - E, 05.06.2017 - 11.11

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Suula on Põhja-Atlandi merelind, vaid tormide poolt kantuna võib mõni nõrkenud isend harva kaugemale sisemaale sattuda. Just nii sattus siia ka Eesti esmasleid – vigastatud noore suula leidis Otto Mardiste pärast tormi Pärnumaalt Vändra lähedalt Massu küla põllult 4. oktoobril 1956. aastal. Leitud lind suri mõned päevad hiljem ning temast tehtud topist saab juba aastaid vaadata Tartu ülikooli loodusmuuseumi püsiekspositsioonis.

Suula esmasleid Eestis. Vigane noorlind leiti põllult Pärnumaal Massul 04.10.1956. Topis asub Tartu ülikooli loodusmuuseumi püsiekspositsioonis

Pärnumaal vaadeldi Eestis seni vaid korra kohatud kõnnu-pääsujooksurit

Postitas Looduskalender - R, 02.06.2017 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Austria linnuvaatleja Otto Samwald saatis linnuharulduste komisjonile Pärnumaal Pikla tiikide juures nädal tagasi, 25. mail tehtud foto Põhja-Euroopasse harva eksivast kõnnu-pääsujooksurist (Glareola pratincola).

Kõnnu-pääsujooksur. 25.05.2017, Pikla tiigid, Pärnumaa

Kõnnu-pääsujooksur. 25.05.2017, Pikla tiigid, Pärnumaa / foto: Otto Samwald

Asu Linnuvaatleja jälgima