Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Soomes alustavad linnud pesitsemisega üha varem

Postitas Looduskalender - T, 05.12.2017 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kliimamuutuste mõju uurimiseks vajalike pikaajaliste andmete kogumine on vaevaline. Kui andmeid ilmastiku kohta kogutakse tänapäeval riiklike seireprogrammide raames, siis näiteks lindude pesitsusandmete kogumisel võetakse sageli appi harrastusteaduse (Citizen Science) projektid. Üks vanimaid harrastusteadlaste poolt kogutud andmestikke pärineb Soomest, kus linnuvaatlejad on registreerinud lindude pesitsusandmeid juba 75 aastat.

Määramisvõistluse 8. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - R, 01.12.2017 - 11.11

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sinikaela jäljed lumel

Sinikaela jäljed lumel

Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 54, kellest algajaid 34 ja edasijõudnuid 20. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 15 osalejat ja edasijõudnutest seekord vaid üks osaleja – Peeter Anijalg.

Enne viimast vooru juhivad edetabelit algajate hulgas 39 punktiga Tiina Kerov, Maia Mikk ja Reet Org, kellele järgnevad Merike Hiibus, Eleri Inno ja Imbi Kõiv 38 punktiga. Edasijõudnutest juhivad edetabelit 34 punktiga Jaan Grosberg, Pelle Melov ja Tiiu Tali, kellele järgnevad Urmas Männik, Kadri Niinsalu ja Jakob Oetjen 33 punktiga.

Kaheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest:

algajad: LINK

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – mustjalg-tüll

Postitas Looduskalender - N, 30.11.2017 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustjalg-tülli ehk meritülli (Charadrius alexandrinus) vaatlesid Eestis esmakordselt Ülo Järvekülg, Eerik Kumari, Aino Kumari, Ahto Jõgi ja Eha-Mai Haaviste 17. novembril 1952. aastal Läänemaal Matsalu lahe ääres Metsküla lähistel. Sarnaselt paljude teiste toonaste põnevamate leidude ja esmasleidudega, koguti ka see lind tõestusmaterjaliks ning temast tehti nahk, mida säilitatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogus.

Kiire linnaelu – kas kuulujutul on alust?

Postitas Looduskalender - K, 29.11.2017 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Evolutsiooniliselt on linn uudne, vaid ligikaudu 10 000 aastane keskkond ning linnade ning nende asukate arvu plahvatuslikust kasvust võib rääkida alles seoses 250 aastat tagasi alanud tööstusrevolutsiooniga. Autod, rohkelt inimesi, vähe ruumi, lõputu sagimine – see kõik jätab linnast mulje kui ebasoodsast elupaigast. Ometi meelitavad linnad jätkuvalt nii inimesi kui ka loomi.

Marokost leiti väljasuremisohus kaljuiibise kaks uut pesitsuskohta

Postitas Looduskalender - E, 27.11.2017 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kaljuiibis (Geronticus eremita) oli ammustel aegadel laialt levinud haudelind Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ning Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Euroopast kadus kaljuiibis juba enam kui 300 aastat tagasi. Kaljuiibise kadumise kunagised põhjused ei ole teada, kuid viimastel kümnenditel on peamisteks ohtudeks peetud elupaikade kadumist ning jahipidamist.

20. sajandi alguseks oli maailmas säilinud kokku vaid kaks kaljuiibise populatsiooni: läänepoolne populatsioon Marokos ning idapoolne populatsioon Süürias ja Türgis.

Kaljuiibised

Kaljuiibised / foto: Vassil, Wikimedia Commons

Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - E, 27.11.2017 - 09.21

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee
Foto Arne Ader

Koduvarblane

Koduvarblane

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 8. vooru vastuseid ootame kuni 30. novembrini.

8. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Eelmise vooru tulemusi vaata siit: 

Edetabelid leiab määramisvõistluse lehelt: LINK

Teadmised maailma linnuliikide pesitsusbioloogiast on lünklikud

Postitas Looduskalender - T, 21.11.2017 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide kohta on üsna hästi teada ökoloogia ja pesitsusbioloogia parameetrid nagu kurnasuurus, haudevältus, poegade pesasolemise aeg. Kui need nimetatud elukäigutunnused, mis määravad enamasti ka isendi edasise elu, on hästi teada, on reeglina teada samuti selle liigi ökoloogia laiemalt.

Hiljutises kirjanduspõhises uuringus, mille eesmärgiks oli kaardistada lüngad meie praegustes teadmistes, hinnata puudulike teadmiste mõju lindude elukäikude evolutsiooni kujunemisse ning määrata tulevaste uuringute prioriteedid, koguti informatsiooni kõigi eelnimetatud tunnuste kohta. Allikatena kasutati mahukat teatmeteost „Handbook of the birds of World“ ning andmebaase Web of Science ja Google Scholar.

Aialindude lisatoitmine: muutused käitumises ja rändes

Postitas Looduskalender - E, 20.11.2017 - 14.14

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Et tutvustada lindude lisatoitmist käsitlevaid teadusuuringuid ja nende tulemusi, aga eelkõige toitmise võimalikke mõjusid värvulistele, ilmub Linnuvaatleja kodulehel neljaosaline ülevaatlik lühiartiklite sari. Viimases osas on jutuks lisatoitmise mõju lindude käitumisele ja rändele.

Esimest osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: taust ja olulisus.
Teist osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: võimalikud mõjud.
Kolmandat osa loe siit: Aialindude lisatoitmine: pesitsusedukuse mõjutaja.

Eesti esmasleide muuseumide kogudes – jahipistrik

Postitas Looduskalender - P, 19.11.2017 - 12.12

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Maailma suurima pistriku – jahipistriku (Falco rusticolus) – Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et 1863. aasta aprillis lasti üks vana isaslind Tartumaal Võnnu kihelkonnas Kurista küla maadel. Linnust tehti topis, mida säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.

Jahipistrik. Lastud 1863. aasta aprillis Tartumaal Kurista külas. Topis asub Eesti Loodusmuuseumi kogus, eksemplar TAMZ0027527

Asu Linnuvaatleja jälgima