Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Kevadise linnujahi keelamine Kasahstanis on suurendanud pesitsevate veelindude arvukust

Postitas Looduskalender - N, 19.04.2018 - 17.17

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

2017. aasta alguses võttis Kasahstani valitsus vastu otsuse keelata kevadine linnujaht ning vaid aasta hiljem on tulemused selgelt näha.

Jahindus mõjutab Kasahstanis mitmeid linnuliike. Kõige rohkem kütitakse veelinde, mistõttu on luikede, partide ja hanede arvukus alates 1990. aastate keskpaigast vähenenud poole võrra. Kuigi ka enne kevadise jahi keelamist oli lubatud ainult isaste partide laskmine, vähendas paariliseta jäävate emaste hulk pesitsusedukust. Salakütid tapsid ka emaseid linde ning kaitsealuste liikide esindajaid, lisaks mõjutavad arvukust kliimamuutused ja elupaikade kadumine.

Linnujaht

Pesitsusaladele suunduvad haned kahjustavad rändepeatustel kultuurheinamaid

Postitas Looduskalender - T, 17.04.2018 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suurte haneparvedega puutume Eestis kokku kaks korda aastas – sügisel, kui haned lendavad lõunasse talvitama, ja kevadel, kui nad suunduvad põhjapoolsetele pesitsusaladele. Ränne on lindude elus üks ohtlikumaid ja energiakulukamaid ettevõtmisi ning nõuab vahepealseid toitumispeatusi. Eriti kevadrändel on hanedel pesitsusaladele jõudmiseks vajalik koguda teelt kaasa rasvavarud, mis võimaldaksid edukamat pesitsust. Suurepäraselt sobib selliseks nn tankimiskohaks põllumaa, kus kevadeti tärkab värske ja energiarikas taimestik. Paraku ei kasvata põllumehed vilja hanede nuumamiseks ning rändel olevate hanede poolt tekitatud kahju ulatus võib olla märkimisväärne.

Aprillis võib näha Eestis haruldast läbirändajat kaelusrästast

Postitas Looduskalender - E, 16.04.2018 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eestis on kaelusrästas (Turdus torquatus) Põhja-Euroopasse pesitsema suunduv haruldane läbirändaja, keda kohtab enamasti aprillis ja mai alguses Lääne-Eestis. Eestis kaelusrästas ei pesitse.

Kaelusrästas, 30.04.2012 Saaremaa, Maanteküla

Kaelusrästas, 30.04.2012 Saaremaa, Maanteküla / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Osavalt manööverdav lind satub sagedamini lennuõnnetusse

Postitas Looduskalender - T, 10.04.2018 - 16.16

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Üksiku linnu tekitatud kahju viljapõllult nokitud tera või pesaehituseks lillepeenralt korjatud pesamaterjali näol on tühine. Kuid linnu kohtumisel lennukiga võib hind olla kõrge – mängus on inimeste elud ja lennuki kõrged hoolduskulud. Seepärast on lennuohutuse tagamisel lindude tegevuse, rände ja käitumise jälgimine väga oluline ning lennuväljadel töötavad sageli ornitoloogid.

Linnastumisega kaasnev valgusreostus ohustab tormilinde

Postitas Looduskalender - E, 09.04.2018 - 11.11

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaikses ookeanis asuval Tahiti saarel on viimase paarikümne aastaga kujunenud tõsiseks probleemiks üha kasvava linnastumisega kaasnev valgusreostus. Nõlvadel pesitsevate tormilinnuliste pojad tõusevad esimest korda lendu öösiti ja vanemate juuresolekuta, tuledest eksitatuna põrkavad kokku aedade ning ehitistega või satuvad maapinnale, millelt nad ise õhku tõusta ei saa. Lisaks on niisugused abitud linnud kergeks saagiks koertele-kassidele, kuid võivad ka surnuks nälgida.

Valgekõht-tormilind

Valgekõht-tormilind / foto: Aviceda (wikimedia commons)

Pirnjas kuju annab munale tugevuse ja kaitse patogeenide eest

Postitas Looduskalender - L, 07.04.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudised, www.linnuvaatleja.ee

Kerajad vormid on tõhusaimad pakendid, kuna võimalikult suure hulga sisu ümbritsemiseks kulub pakendit võrreldes teiste geomeetriliste kujunditega kõige vähem. Just seepärast on kerajad ka linnumunad. Sõltuvalt liigist muna kuju varieerub – näiteks kakkude munad on peaaegu kerajad, koolibridel ja rihukanadel aga ovaalsed. Kuid leidub ka pirnjaid mune, mille üks ots on märgatavalt teravama tipuga kui teine. Just sellised on lõunatirgu (Uria aalge) ja ka mitmete teiste mereäärsetel järskudel nõlvadel pesitsevate lindude munad.

Haruldane mineraal munakoorel pehmendab lööke

Postitas Looduskalender - T, 27.03.2018 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Munakoor kaitseb arenevat loodet põrutuste ja patogeenide eest ning tagab ka gaasivahetuse väliskeskkonnaga, et loode ei lämbuks. Lindude munakoor koosneb suures osas kaltsiidist, mis on kõige tavalisem Maal leiduva mineraali kaltsium karbonaadi (CaCo3) kolmest vormist. Teised kaks on ebastabiilsed mineraalid, millest ühte – aragoniiti – võib leida näiteks kilpkonnade munakoortest ning molluskite ja korallide kodadest; vateriiti leidub looduses vähem, kuna see laguneb erinevate bioloogiliste protsesside tõttu kiiresti.