Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Videolugu: pesaparasitism kuldnoka pesakastis

Postitas Looduskalender - N, 27.04.2017 - 13.36

Kirja pani Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga kuldnoka pesakastis toimusid eile, 26. aprillil seebiooperlikud sündmused. Kell 10.40 saabus pesakasti emaslind, munes kiiresti muna ning lahkus. Ligikaudu tund hiljem saabus isaslind ja viskas muna pesast välja. Kümmekond minutit hiljem saabus ootamatult teine emaslind, kes samuti pessa muna munes. Kell 12.20 saabus taas isaslind ja viskas sellegi muna pesast välja.

Videolõike pesas toimunust vaata teksti järelt.

Kommenteerib Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

Teavet hanede rände kohta annavad värvilised kaelarõngad

Postitas Looduskalender - T, 25.04.2017 - 10.10

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Eestimaa põllud on kevaditi kümnete tuhandete hanede oluline peatuskoht. Just nüüd teevad meil pikema rändepeatuse Lääne-Euroopas, peamiselt Hollandis, Belgias, Taanis ja Saksamaal talvitunud suur-laukhaned, kes hiljemalt mai keskpaigas suunduvad pesitsema Venemaa tundraaladele.

Täpsema vastuse küsimusele, kust nad saabusid ja kuhu edasi lähevad, annab lindude märgistamine. Suur-laukhanesid on viimasel paarikümnel aastal märgistatud peamiselt musta värvi valgete tähtede või numbritega kaelarõngastega, millel olevat koodi on binokli või vaatlustoruga suhteliselt lihtne tuvastada.

Müürsepp - puukoristaja

Postitas Looduskalender - P, 23.04.2017 - 12.12

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Puukoristaja, 25.03.2005 Mooste / foto: Margus Ots

Puukoristaja alustab pesaehitamisega rasvatihasest varem – märtsis või aprilli alguses – ning praegu, aprilli teisel poolel, peaks varasemad pesitsejad juba hauduma. Pesa teeb puukoristaja puuõõnsusse, aga mõnikord ka pesakasti. Kahjuks ei õnnestu enamasti puukoristaja pessa piiluda, kuna tal on tavaks pesaava savi või pori abil väiksemaks kujundada ning vahel ka pesakasti katuse alla paks savist lagi meisterdada. Seetõttu ei saa isegi lahtikäiva katusega pesakastis puukoristaja pesaelu ilma pesa lõhkumata jälgida.

Binokkel - linnuvaatleja tähtsaim abivahend

Postitas Looduskalender - P, 23.04.2017 - 11.11

Estbirdingu artiklile viitab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kevadise linnurikkuse paremaks märkamiseks ja vaatlemiseks on üheks oluliseks abivahendiks korralik binokkel. Kuigi binoklite valik on lõputu, ei ole sobiva mudeli leidmine lihtne. Binoklit soetades tuleb läbi mõelda oma vajadused ja võimalused ning sellest lähtudes otsus ja investeering teha.

Sellest, mida endale sobiva binokli valimisel silmas pidada ning mis asi on finnstick, saab täpsemalt lugeda Estbirdingu veebilehelt: http://www.estbirding.ee/artiklid/kuidas-valida-binoklit

Linnuvaatleja lehelt leiab viited lindudega seotud tele- ja raadiosaadetele ning artiklitele

Postitas Looduskalender - P, 23.04.2017 - 10.10

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja kodulehelt leiab nüüdsest viited lindude ja nende vaatlemisega seotud tele- ja raadiosaadetele ning artiklitele. Meediakajastusi vaata siit: www.linnuvaatleja.ee/meediakajastus.

Viimastena on lisatud lingid näiteks tänahommikusele Elmari linnutarga saatele, milles Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi rääkis kliimamuutuste mõjust rändlindudele, ning Aktuaalse Kaamera saatelõigule Väikese väina õhukaabel ohustab linde.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Rasvatihased on munema hakanud

Postitas Looduskalender - L, 22.04.2017 - 18.18

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Rasvatihane, 08.01.2016 Vana-Kuuste / foto: Uku Paal

Hoolimata selle nädala talvepoolsetest ilmadest on rasvatihastel kevad kätte jõudnud – üllatusena oli täna Tartumaal Vana-Kuustes pesakaste üle vaadates ühes nendest juba kaks muna. Kuna rasvatihane muneb iga päev üheainsa muna, oli see rasvatihane munemisega alustanud eile, 21. aprillil.

Andmebaasist eElurikkus saab jälgida kevade saabumist Eesti linnumaailmas

Postitas Looduskalender - E, 17.04.2017 - 16.16

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Väike-lehelind

Väike-lehelind

Kevad on lindude vaatlemiseks üks põnevamaid aegu aastas – meile saabub talvitusaladelt pidevalt uusi liike, samal ajal rändab Eestist läbi massiliselt põhjapoolsetel aladel pesitsejaid. Paljud, kes igapäeva- või siis vabaajategemistega seoses linde vaatlevad, jagavad oma vaatlusi mõne avaliku andmebaasi kaudu ka teistega.

Kuidas suurtes haneparvedes linde kokku loendatakse?

Postitas Looduskalender - N, 13.04.2017 - 13.15

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Põllul maas olevate hanede loendamine on lendavate lindude loendamisest lihtsam – nad ei kao vaateväljast kohe ära. Samas on maas olevas suures parves haned üksteise taga ja kaugemad linnud võivad märkamata jääda. Sageli näivad haned põllul kitsa ribana, kuid teise külje pealt parve vaadeldes selgub, et haneparv katab arvatust hoopis suurema ala, parv on sama pikk kui lai ning vähemalt pooled linnud on jäänud üldse märkamata.

Seetõttu on maas (või vees) olevaid linde kõige parem loendada näiteks linnutornist või kõrgema nõlva pealt. Parve võib püüda loendada ka mitmest suunast, kuid selline „piiramine“ võib linnud hoopis lendu hirmutada. Seda viimast tuleb kindlasti vältida.

Eesti põldudel ja poldritel peatuvad praegu kümned tuhanded haned

Postitas Looduskalender - K, 12.04.2017 - 09.09

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Lääne-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt jõudsid esimesed, peamiselt suur-laukhanedest ja rabahanedest koosnevad parved meile juba märtsis. Venemaa tundraaladele pesitsema suunduvaid hanesid peatub Eestis kõige rohkem aprilli lõpus ja mai alguses, mai keskpaigas suunduvad nad ära pesitsusaladele. Mai teisel poolel võib Eestis kohata veel vaid väheseid mahajääjaid.

Eriti arvukalt peatub hanesid praegu Tartu ümbruses, kus Aardla järvel ööbivas hanekogumis on kokku ligikaudu 25 000 hane. Nendest üle 85% on suur-laukhaned, ülejäänud enamasti rabahaned.

Asu Linnuvaatleja jälgima