Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Röövlindude arvukuse täpne hindamine eeldab spetsiaalset seiret

Postitas Looduskalender - T, 18.09.2018 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Võimalikult täpne teave liigi arvukusest aitab haruldaste või vähearvukate liikide puhul kaitsemeetmeid paremini planeerida, suure arvukusega liikide puhul aga prognoosida või vältida võimalikke majanduslikke kahjusid (näiteks rändavate hanede kahjusid põllukultuuridele ).

Nektari maitse reedab koolibrile toidukonkurendi kohalolu

Postitas Looduskalender - T, 11.09.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Eestis elavad linnud toituvad selgrootutest, seemnetest või lihast. Kuid on ka linde, kes saavad valdava osa energiast taimeõites leiduvast nektarist, näiteks Aafrikas ja Kagu-Aasias elavad nektarilinnud (Nectariniidae). Kõige tuntumad nektarist toituvad linnud on aga Põhja- ja Lõuna-Ameerika koolibrid (Trochilidae) – väikesed intensiivselt tiibu liigutades õhus paigal püsivad ja vajadusel ka tagurpidi lendavad linnud. Saba ees lendamine on muide jõukohane ainult koolibritele, ükski teine lind seda ei suuda.

Emane kalifornia koolibri toitumas.

Tihasel ja Sammalhabemel jätkuks juttu kauemaks

Postitas Looduskalender - T, 04.09.2018 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Valdava osa tihaste pesast moodustab sammal. Näiteks rasvatihasel (Parus major) võib sammal moodustada pesamaterjalist kuni 80%, sinitihasel (Cyanistes caeruleus) 76%, kuid sõltuvalt tihaseliigist ja õõnsusest võib kasutatud pesa alumist kihti moodustava sambla hulk olla suuremgi. Sammal kogub enese kaalust 2–9 korda rohkem vett ja õõnsustesse sadanud või nõrgunud liigset vihmavett imades võib see reguleerida pesaõõnsuse niiskusrežiimi, jättes munad või pojad kuivaks. Võimalik, et sambla antibakteriaalsete omadusete tõttu kasutavad tihased pesades teatud sammaltaimeliike teadlikult.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - L, 01.09.2018 - 17.17

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 7. voorus oli 102 osalejat, kellest algajaid 72 ja edasijõudnuid 30. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 16 ja edasijõudnutest 4 osalejat.

Seitsmenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Rongad reageerivad lähiliikide hoiatustele vastavalt olukorrale

Postitas Looduskalender - K, 29.08.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Oht langeda ühe kiskjaliigi saagiks võib tingida erinevatel saakliikidel sarnaste hoiatushäälitsuste kasutamist. Hoiatus on mõistetav kõigile ning suhteliselt odav, sest teave levib kiiresti ka hoiataja kiskja eest varju jäämisel. Hoiatus võib anda teavet kiskjaliigi ja lähenemissuuna, samuti suuruse, kauguse või käitumise kohta. Seepärast on kasulik mõista sarnase ökoloogia või sama elupaika jagavate liikide hoiatusi.

Uus haudelind Eestile – lääne-pöialpoiss

Postitas Looduskalender - E, 27.08.2018 - 12.12

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Sel suvel leidis esmakordselt kinnitust lääne-pöialpoisi pesitsemine Eestis. 19. juulil pildistas Irja Tammekänd Pärnumaal Jaagupis toitu kandvat vanalindu ning 31. juulil samas kohas ka pesast lahkunud noorlindu.

Vasakul noor lääne-pöialpoiss, pildistatud 31.07.2018 Pärnumaal Jaagupis. Paremal toitu kandev vanalind, pildistatud 19.07.2018.

Vasakul noor lääne-pöialpoiss, pildistatud 31.07.2018 Pärnumaal Jaagupis. Paremal toitu kandev vanalind, pildistatud 19.07.2018. / fotod: Irja Tammekänd

Hajus talvitusala teeb kormoranide ohjamise keeruliseks

Postitas Looduskalender - T, 21.08.2018 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kormoranide (Phalacrocorax carbo sinensis) arvukus on Euroopas, sealhulgas Eestis, aastatega üha kasvanud – kui 1983. aastal talvitas Euroopas 91 000 lindu, siis 2003–2013 loendati juba 600 000–690 000 isendit. Sellisel määral liigi arvukuse suurenemine on põhjustanud probleeme kaluritele ning pannud otsima tõhusaid lahendusi kalavarude kaitsmiseks talvitamisaladel peatuvate kormoranide eest.

Seni ei olnud Kesk-Euroopasse talvitama koonduvate lindude päritolu teada, mis tegi omakorda küsitavaks talvitavate lindude ohjamise tõhususe lokaalsete pesitsuskolooniate ohjamisel. Siiski on konflikti lahendamiseks vaja liigi arvukuse kõrval uurida ka talvitamisalasid – kas linnud talvitavad ühes kohas või talvitavad erinevate asurkondade linnud erinevates kohtades.

VIDEO: Brasiilias avastati väljasurnuks peetud tuviliigi asuala

Postitas Looduskalender - L, 18.08.2018 - 07.07

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

2015. aasta juunis tegi ornitoloog Rafael Bessa Brasiilia savannis välitöid ja kuulis tundmatut linnulaulu. Ta salvestas hääle ning mängis selle uuesti ette, et laulja kohale meelitada. Ettevõtmine läks korda ja Bessa nägi pruunikat tuvi, kelle tiibadel särasid sinised täpid. Lindude hilisemal määramisel fotodelt selgus tema suureks üllatuseks, et tegu on kampo-värbtuviga (Columbina cyanopis), keda kohati viimati 1941. aastal ja peeti tänaseks väljasurnud liigiks.

 

Suur küttimissurve muudab linnud väiksemaks

Postitas Looduskalender - T, 14.08.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kagu (Rhynochetos jubatus) on Uus-Kaledoonia saarestiku ainus tänaseni elusolev lennuvõimetu linnuliik. Kolm kümnendit tagasi kirjeldati saarestikust leitud 1800 aasta vanuste luude põhjal kagu sõsarliiki Rhynochetos orarius, kes oli 16–41% suurem ja 40% raskem. Siiski seavad Poola teadlased sõsarliigi olemasolu kahtluse alla ja peavad tõenäolisemaks, et tegu on ühe ja sama liigiga.

Kagu kohtab looduses inimmõju tõttu harva. Liigi reintrodutseerimis-programmis osalevaid isendeid võib näha loomaaedades.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.