Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Mustpea-põõsalinnu rännutee võib lõppeda taldrikul

Postitas Looduskalender - E, 10.06.2019 - 22.22

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Mustpea-põõsalindudel (Sylvia atricapilla) tuleb Aafrika talvitusaladelt Euroopasse pesitsema jõudmiseks läbida pikk ning ohte täis teekond. Lisaks looduslikele takistustele ootavad neid Vahemere ääres ees salaküttide võrgud ning liimiga määritud oksad.

Mustpea-põõsalind

Mustpea-põõsalind / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Autoklaas kui vahend pääsukeste arvukuse uurimiseks

Postitas Looduskalender - T, 04.06.2019 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hulk inimesi läbib autoga aasta jooksul ühte ja sama teekonda sadu kordi. Et selline kahe punkti vahel pendeldamine ei oleks pelgalt kulgemine, kasutas Taani ornitoloog Anders Pape Møller roolis veedetud aega teadusandmestiku kogumiseks. Kuna pääsukeste toiduks on õhus lendavad putukad, keda linnud püüavad kõige sagedamini 1,5 meetri kõrguselt õhust, otsustas Møller, kes on suure osa oma teadustegevusest pühendanud pääsukeste bioloogia uurimisele, loendada pääsukeste koloonia juurde sõitmise käigus auto esiklaasile jäänud putukaplekke.

Suvel on putukad nuhtluseks nii mootorratturitele kui ka autojuhtidele

Loodusvaatluste maratonil tasub otsida ka põnevamaid liblika- ja linnuliike

Postitas Looduskalender - P, 02.06.2019 - 18.18

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tähelepanelikul Loodusvaatluste maratonil osalejal võib õnnestuda märgata mitmeid silmapaistvaid ning ka haruldasi liblika- ja linnuliike.

„Aastaliblikat, kelleks sel aastal on kuslapuu-sõrmiktiib, vaatlejad ilmselt ei leia, kuna tema elab vaid saartel, aga ka sealt ei ole teda lihtne leida – ta on vähearvukas, väike, märkamatu,“ tõdeb Tartu Ülikooli entomoloog Villu Soon.

Samas võivad maratonil osalejad kohata kaitsealuseid liblikaliike nagu mustlaik-apollot, kes on Eestis levinud lokaalselt ning Kesk- ja Lääne-Eestist puudub, ning väikeste populatsioonidena sobivates elupaikades elavat teelehe-mosaiikliblikat.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - L, 01.06.2019 - 13.35

Linnuvaatleja teavitab tulemused

Foto Arne Ader

Sinikael-pardi pesakond

Sinikael-pardi pesakond ( www.loodusemees.ee )

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 4. voorus oli 160 osalejat, kellest algajaid 124 ja edasijõudnuid 36. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 70 ja edasijõudnutest 10 osalejat.

Neljanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Uus linnuliik Eestile - punakurk-põõsalind

Postitas Looduskalender - R, 31.05.2019 - 22.15

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja Margus Ellermaa leidis eile, 30. mail Ruhnu saarelt seni Eestis nägemata punakurk-põõsalinnu (Sylvia cantillans), kelle pesitsusalad asuvad Vahemeremaades ja talvitusalad Aafrikas Sahara lõunaosas. Kuna punakurk-põõsalind eksib Põhja-Euroopasse suhteliselt sageli – näiteks Soomes on punakurk-põõsalindu vaadeldud üle 40 korra seega oli ta oodatud eksikülaline ka Eestis. Punakurk-põõsalind on Eesti linnuliikide nimestikus 390. liik.

Ruhnu saarel vaadeldud punakurk-põõsalinnu fotod ja laulu salvestise leiab eElurikkuse andmebaasist.

Krooniline stress jätab linnupoja kängu

Postitas Looduskalender - T, 28.05.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Ei ole uudiseks, et pidev stress mõjub halvasti nii organismi ja selle elundite talitlusele kui ka kasvule ja kaalule. Kehasuurus on aga paljudel lindudel seotud edasise edukusega – mida suuremaks linnupoeg kasvab, seda suurem on tõenäosus ellu jääda ja järgmisel kevadel sigida. Teame, et lühiajaliselt suudab organism stressiga toime tulla stressihormoonide vallandudes energiavarude mobiliseerimisega. Seos pikaajalise stressi ja linnupoegade kasvamise vahel on aga looduses elavatel isenditel täpsemalt teadmata; elamine kiskjaterohkes piirkonnas, kus aeg-ajalt on kuulda liigikaaslaste hädakisa, võib olla kroonilise stressi allikas.

Soodsal aastal võib must-kärbsenäpp muneda teise kurna

Postitas Looduskalender - T, 21.05.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

 

Mitmed linnud pesitsevad hooaja jooksul mitu korda. Näiteks Eestis pesitsevatest rasvatihastest (Parus major) võivad soodsal aastal teise kurna muneda koguni 70% lindudest. Selline sigimisstrateegia – korduvpesitsemine – on omane liikidele, kes veedavad suure osa aastast samas piirkonnas ja suudavad keskkonnamuutustele kiiresti reageerida; seevastu kaugrändurid, näiteks must-kärbsenäpid (Ficedula hypoleuca), naasevad pesitsusaladele suhteliselt hilja ja seepärast ei jää neil aega teise pesakonna soetamiseks – sügis tuleb peale ja edukaks rändeks talvitamisaladele tuleb veel jõuda ka sulgida.

Must-kärbsenäpi munad pesakastis.

Oht sunnib linnupoja pesast lahkuma pehmemate sulgedega

Postitas Looduskalender - T, 14.05.2019 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesasolemise periood on linnupoja elus üks ohtlikumatest, kuna sel ajal ei suuda nad end ise kiskjate eest kaitsta ja sõltuvad suuresti vanemlikust hoolest. Arvatakse, et kisklus ongi üks olulisemaid linnupoegade loodusliku suremuse põhjustajaid ning selle ohu vähendamiseks peaksid pojad võimalikult kiiresti lennuvõimeliseks sirguma ja pesast lahkuma; lisaks peaksid nad valima pesast lahkumiseks parima hetke, milleks on varahommik.

Piiritajad saavad uudiseid lennukaaslastelt

Postitas Looduskalender - T, 07.05.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Piiritajad (Apus apus) saabuvad Aafrikast Eestisse mais. Neil suure osa elust õhus viibivatel lindudel on kombeks hämariku ja koidu ajal kõrgele taevasse tõusta. Hämarikulendudel arvatakse olevat mitu põhjust, kuid enamasti arvatakse, et piiritajad koguvad taeva- ja maamärkide järgi teavet oma asukoha ning saabuva ilma kohta. Siiski on need pelgalt oletused.

Suveõhtuid täidab piiritaja kriiskav hääl.

Suveõhtuid täidab piiritaja kriiskav hääl. / foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.