Minu mets

Eesti metsadele appi!

Postitas Looduskalender - L, 14.10.2017 - 14.14

Tekst ja fotod Arne Ader

Laanesõnajalg Poruni põlismetsas

Laanesõnajalg Poruni põlismetsas

Eilsete metsajuttude jätkuks mõtlen täna sellele, et meie elus on miskit, mis on rahva koos püsimiseks emakeelest veelgi olulisem: see on meie maailmavaade. Kui kokku saavad kõrge riigiametnik ja puukallistaja, siis ühisest eesti keelest omavaheliseks viljakaks aruteluks paraku ei piisa.

Ühtedele võib olla mets puude kogum tihumeetrites, mida saab konverteerida rahaks. Teistele on see imeline elurikkuse võrgustik, mis üllatab oma iluga ja teiseneb salamisi meie kõigi rõõmuks.

Metsa kui ainelist rikkust saab mõõta mõõteriistadega ja tulemusi saab väljendada statistiliselt. Metsa kui vaimset rikkust saab mõõta vaid vaimsete vahenditega ehk siis vastuseks on vaid meie endi äratundmised.

Lageraie kaotab mustikametsa paljudeks aastateks

Postitas Looduskalender - T, 22.08.2017 - 21.21

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Mustikamännik

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

TÜ looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. Nimelt kaovad raietega arumetsades head mustikakohad mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tulemusel tekkinud (märgalaelustiku arvelt) hulgaliselt keskpäraseid.

Miks Keskkonnaministeerium plaanib kaitsealadel raietingimusi leevendada?

Postitas Looduskalender - R, 18.08.2017 - 11.11

Foto Arne Ader

Padakõrve

Padakõrve

Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.

Plaanitav määruse muudatus võimaldaks teha näiteks tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust.

MINU METS: vestlus raamatu põhiautoriga

Postitas Looduskalender - P, 25.06.2017 - 08.08

Kalle Eller vastas Kristel Vilbaste küsimustele 07.05.2002. ehk viieteist aasta eest

Foto Arne Ader

Salumets

Salumets

Millised tavad metsas vanasti olid? Mis metsas kevadel tehti?

Eesti metsaga on seotud mitu ajalist taset. Kui meil räägitakse praegu vanarahva kommetest, siis see oleks ligikaudu see aeg, mis lõppes enamvähem 19. sajandi lõpu kolmandikus ja kestis tükati mõnel pool ka kauem. Kui nüüd rääkida varasemast, tinglikult öeldes etnograafilisest ajast.

Miks sa selle piiri sinna sead?

Aga siis toimus murrang. Siinse maa kultuuris, väga paljudes ainevaldkondades, seda ajastut ja seda, mis toimus, on nimetatud kultuuri murdumiseks. See on siis aeg 1850-1900, selles vahemikus muutus praktiliselt kõik. Kogu meie rahva ilm muutus selle aja jooksul täiel määral. Muutus ajaloolistel põhjustel, maailma survel ja sisemiste arengute tõttu.

MINU METS: mets kaitseb metsaasukaid

Postitas Looduskalender - K, 21.06.2017 - 08.08

Kirjutas Rein Kuresoo

Fotod Arne Ader

Abruka salumets

Abruka salumets

Praegune metsaseadus ei sea raietele mingeid ajalisi piiranguid ja saed laulavad suvelgi lindudest üle. Ometi peaks teise karmi kirjatähe - kaitstavate loodusobjektide seaduse - järgi iga metsalinnu pesa hävitamine olema karistatav. Ju loodetakse, et metsamehe südametunnistus ei luba aprillist juulini puid langetada.

Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese elluiäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.

MINU METS: kobras - pahandus metsas

Postitas Looduskalender - P, 18.06.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kobras on langetanud puid

Kobras on langetanud puid

Üks raske küsimus on meie metsameestel veel lahti harutamata — mida teha kobrastega? Kas see usin puudelangetaja ja jõgede paisutaja on metsaomanike nuhtlus? Või on ta loodusharuldus, meie põhjamaise metsa ülioluline ja kallihinnaline sümbol? Meie praeguses Eesti looduses ilmselt mõlemat.

Tõele kõige lähemal on see, et me pole õppinud oma metsadesse tagasitulnud kobrastega toime tulema. Aga tuleb õppida. Seda peavad tegema nii riigiametnikud kui ka igaüks meist omaette.

On ju selge, et kui omanikul on neli hektarit metsa ja kobras ähvardab kolmandiku sellest nahka pista ja ülejäänud kahte kolmandikku üle ujutada, siis peab omanik küll olema äärmine looduskaitse- ja koprafanaatik, kui ta ei püüa midagi oma vara kaitseks ette võtta. Temast tuleb aru saada.

MINU METS: Mitmekesisem mets on vastupidavam

Postitas Looduskalender - K, 14.06.2017 - 08.08

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kuused ridades

Kuused ridades

Metsad on kas ühtlasemad, moodustades sobival maa-alal ühetaolisi laamu, või mitmekesisemad ja vahelduvamad. Tänapäeval on inimese osa metsakujundamisel suur. Kui ta raiub puistu osade kaupa ning istutab ja külvab hiljem raielankidele erinevaid puid, siis ta mitmekesistab metsa. Samal ajal loob ta ka üheliigilisi puistuid ja eelistab hooldusraiel üht liiki puid, muutes nii metsa ühetaolisemaks.

Ent mida vahelduvam on mets, seda paremini peab ta vastu kahjuritele. Just üheliigilistes kultuurides on putukakahjustused mõnel kahjuritele soodsal aastal ülisuured. Segametsas pole kahjuritel nii kerge levida ja niisuguses metsas elab ka rohkem kahjurite vaenlasi.

MINU METS: Harvendusraiel käitu tasa ja targu

Postitas Looduskalender - P, 11.06.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Kaasik Süvahavval

Kaasik Süvahavval

Meie metsade näitel on raske lahti seletada, kuidas teha korralikku harvendusraiet. Järjepanu näeme pilti, kus mets on harvendusraie nime all muudetud mingiks katkutud harvikuks.

Tegelikult on harvendusraiet hästi väljakujunenud metsaosas vaja väga vähe teha ja seda vaid siis, kui see tõesti tõstab metsa väärtust. Sageli tuleb kaaluda, kas mõne võimaliku tihumeetri pärast üldse selle metsatüki rahu häirida.

MINU METS: Valgust puulastele

Postitas Looduskalender - K, 07.06.2017 - 09.09

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kaasik

Kaasik

Kuni praeguse ajani on meie metsades intensiivselt tehtud valgustusraiet. Selle üsna kuluka raieviisi käigus kujundatakse välja okaspuupuistuid, eelkõige männikuid ja kuusikuid. Nii näiteks tuleb liiga viljakale kasvukohale külvatud puistust korraliku männimetsa saamiseks vähemalt kolm korda kogu võrsuv lehtpuu-uuendus maha raiuda. Ja tegelikult saab ühe korraliku männiku alles siis, kui sellist lehtpuu tõrjet tehakse kuus-seitse korda, eelpoolmainitule lisanduvad veel esimestel kasvuaastatel läbiviidavad kultuuri hooldamised.

Praegune metsaomanik ei saa endale enamasti selliseid kulusid lubada. Teiselt poolt pole võimalik valgustusraiest, kui väga efektiivsest tulevase metsa kujundamise viisist, ka täiesti loobuda. Mida siis teha?

MINU METS: Mida külvata, mida istutada?

Postitas Looduskalender - L, 03.06.2017 - 12.12

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Männikasvud

Männikasvud

Ja ongi käes aeg metsa rajama hakata. Kõik see nõuab küll kulutusi, aga need saavad kunagi kuhjaga tasutud. Üheks lahenduseks on muidugi taimede ja seemne toome puukoolist, kuid väiksematel aladel saab katsetada ka odavamaid ja looduse seisukohalt sobivamaid võimalusi.

Kõige parem on uue metsa rajamiseks kasutada võimalikult lähedalt pärit puutaimekesi ja seemet, mis tagab kõige parema sobivuse. Ka võib istutusmaterjali osaliselt või täles ulatuses ise kasvatada, kuid ka selleks on vaja seemet Kui aga ümbruskonnast pole midagi võtta, siis tuleb kasutada kontrollitud omadustega materjali.

Mõnikord on laialehiste puude läheduses tihedalt isekülvi, sealt saab osa välja kaevata ning eemale istutada. Ka kuuse puhul on see otstarbekas.

Asu Minu mets jälgima