Minu mets

Minu mets

Sündis metsaomanikele jagatav raamat "Minu mets", millesse peale Kalle Elleri kirjutas teksti ka Rein Kuresoo. Mõnusad pildid joonistasid raamatusse Epp Margna ja Rein Kuresoo. Raamatu toimetas Kristel Vilbaste. Välja andis Eestimaa Looduse Fond, 1999

MINU METS: jäta järelkasv alles

Postitas Looduskalender - K, 24.05.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

 

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

 

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

Enne kui saele voli anda, tuleb läbi mõelda, kas tasub midagi langile alles jätta. Elujõuline järelkasv on rahaline võit, sest neid kohti ei ole siis vaja uuesti täis istutada või külvala.

Seega tuleks raie ja eriti väljavedu kavandada ning korraldada nii, et võimalikult palju kasvuvõimelist järelkasvu alles jääks. Ühtlasi säilib nii alustikku ning seeneniidistikku, mis sealt siis kiiremini ülejäänud maa-alale levib.

Peaksime muidugi vaagima, missugune järelkasv annab kiiremini uue ning antud kohale sobiva metsa. Äranäritud haavavõsa tulevases männikus või liiga kaua varjus kiratsenud männikõverikud pole mingi väärtus.

MINU METS: kui pole muud lahendust, siis lageraie

Postitas Looduskalender - P, 21.05.2017 - 11.11

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Lageraie

Lageraie

Selle sajandi kõige levinum metsaraie viis on kahtlemata olnud lageraie. Tõepoolest, nii saab kõige paremini kasutada võimsaid masinaid ja puidu omahind tuleb tunduvalt madalam. Kuid metsale tervikuna, sealhulgas mullastikule, veestikule ja loomastikule, on lageraie kõige kahjulikum raieviis.

Seega, parem oleks, kui saaks üldse läbi ilma lageraieta! Paraku näib see olevat üpris lootusetu. Aga sel juhul tuleks rakendada kõiki mõeldavaid abinõusid, et vähendada lageraie kahjulikku mõju elustikule.

MINU METS: ka jaokaupa võib

Postitas Looduskalender - K, 17.05.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Metsaraie Laanemäel

Metsaraie Laanemäel

Mõni sõna sellest, kui oted pärinud või kätte saanud või ostnud tüki üsna looduslikus seisundis metsa. Mis siis saab?

Kõigepealt võiks kohale kutsuda asjatundjad. Kindlasti oskavad teid abimeheni juhatada Eestimaa Looduse Fondi töötajad.

Üldjuhul selgub, mets on küll üsna looduslik, aga kaugeltki mitte ürgmets. Selles metsas võib leida paar-kolm ohustatud liiki ja võib-olla ka mõne harulduse.

Ilmselt on kohalekutsutud asjatundjad võimelised andma põhilised soovitused, kuidas leitud 2-3 liiki ennast hästi tunneksid. Samas tahaksite sellest metsast kohe ka tulu saada, kui just mitte uue sõiduriista ostmiseks, siis vähemalt maamaksu tasumiseks. Mida teha?

MINU METS: metsast saab tulu sajandeid

Postitas Looduskalender - L, 13.05.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Palumets

Palumets

Kuidas siis ikkagi oma vara säästlikult majandada? Nii, et Sinu maadel kasvaks ilus mets aastakümneid ja võib-olla isegi aastasadu, aga aegajalt oleks ka tulu loota. Üheks võimaluseks on rajada endale püsimets.

Inimese istutatud-külvatud mets on enamasti üheliigiline, seal kasvavad, kas ainult kuused, männid või näiteks kased. Kindlasti on seal puud ühevanused, nad saavad vanaks ühel ja samal ajal ning kui inimene neid maha ei raiu, variseb neist enamik kümnekonna aasta jooksul.

Palumännik. Kaiu mõhnastik

Palumännik. Kaiu mõhnastik

MINU METS: kas kaasik või kuusik?

Postitas Looduskalender - K, 10.05.2017 - 11.11

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Lõotalv

Lõotalv

Proovime kõigepealt selgeks teha, milline mets Sinu maadel kasvab. Üks võimalus on metsa liigitada selle järgi, mis puuliik on selles enamuses. Nii on sündinud sellised sõnad nagu männik, kuusik, kaasik, lepik, tammik, aga ka pärnik, haavik ja kadastik.

Ent kui asjasse sügavamalt süüvida, siis mõistame, et ka männikul ja männikul on vahe. Ja sookaasik on sootumaks midagi muud, kui põllu servas sirguv arukaasik. Metsateadlased on välja mõelnud väga täpseid metsatüüpide süsteeme. Kuigi neid on mitmesuguseid, erinevad nad peamiselt selle poolest, mida pidada kõige tähtsamaks. Ühed peavad selleks peapuuliiki, teised alustaimestikku, kolmandad mulda…

MINU METS ehk kuidas jääda rikkaks

Postitas Looduskalender - L, 06.05.2017 - 11.11

Kirjutas Kalle Eller
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Mustikamännik.

Kuidas säästlikult majandada?

Oleme metsarahvas, mets on meid toitnud ja varjanud. Salapäraste laante, linnulaulust rõkkavate salude, tuules mühavate mastimändideta oleks meie elu tunduvalt vaesem.

Ilmselt on tükike Eesti rohelisest rikkusest nüüd ka Sinu oma ja Sa seisad küsimuse ees, kuidas majandada oma metsa.

Asu Minu mets jälgima