Minu mets

MINU METS: mets kaitseb metsaasukaid

Postitas Looduskalender - K, 21.06.2017 - 08.08

Kirjutas Rein Kuresoo

Fotod Arne Ader

Abruka salumets

Abruka salumets

Praegune metsaseadus ei sea raietele mingeid ajalisi piiranguid ja saed laulavad suvelgi lindudest üle. Ometi peaks teise karmi kirjatähe - kaitstavate loodusobjektide seaduse - järgi iga metsalinnu pesa hävitamine olema karistatav. Ju loodetakse, et metsamehe südametunnistus ei luba aprillist juulini puid langetada.

Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese elluiäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.

MINU METS: kobras - pahandus metsas

Postitas Looduskalender - P, 18.06.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kobras on langetanud puid

Kobras on langetanud puid

Üks raske küsimus on meie metsameestel veel lahti harutamata — mida teha kobrastega? Kas see usin puudelangetaja ja jõgede paisutaja on metsaomanike nuhtlus? Või on ta loodusharuldus, meie põhjamaise metsa ülioluline ja kallihinnaline sümbol? Meie praeguses Eesti looduses ilmselt mõlemat.

Tõele kõige lähemal on see, et me pole õppinud oma metsadesse tagasitulnud kobrastega toime tulema. Aga tuleb õppida. Seda peavad tegema nii riigiametnikud kui ka igaüks meist omaette.

On ju selge, et kui omanikul on neli hektarit metsa ja kobras ähvardab kolmandiku sellest nahka pista ja ülejäänud kahte kolmandikku üle ujutada, siis peab omanik küll olema äärmine looduskaitse- ja koprafanaatik, kui ta ei püüa midagi oma vara kaitseks ette võtta. Temast tuleb aru saada.

MINU METS: Mitmekesisem mets on vastupidavam

Postitas Looduskalender - K, 14.06.2017 - 08.08

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kuused ridades

Kuused ridades

Metsad on kas ühtlasemad, moodustades sobival maa-alal ühetaolisi laamu, või mitmekesisemad ja vahelduvamad. Tänapäeval on inimese osa metsakujundamisel suur. Kui ta raiub puistu osade kaupa ning istutab ja külvab hiljem raielankidele erinevaid puid, siis ta mitmekesistab metsa. Samal ajal loob ta ka üheliigilisi puistuid ja eelistab hooldusraiel üht liiki puid, muutes nii metsa ühetaolisemaks.

Ent mida vahelduvam on mets, seda paremini peab ta vastu kahjuritele. Just üheliigilistes kultuurides on putukakahjustused mõnel kahjuritele soodsal aastal ülisuured. Segametsas pole kahjuritel nii kerge levida ja niisuguses metsas elab ka rohkem kahjurite vaenlasi.

MINU METS: Harvendusraiel käitu tasa ja targu

Postitas Looduskalender - P, 11.06.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Kaasik Süvahavval

Kaasik Süvahavval

Meie metsade näitel on raske lahti seletada, kuidas teha korralikku harvendusraiet. Järjepanu näeme pilti, kus mets on harvendusraie nime all muudetud mingiks katkutud harvikuks.

Tegelikult on harvendusraiet hästi väljakujunenud metsaosas vaja väga vähe teha ja seda vaid siis, kui see tõesti tõstab metsa väärtust. Sageli tuleb kaaluda, kas mõne võimaliku tihumeetri pärast üldse selle metsatüki rahu häirida.

MINU METS: Valgust puulastele

Postitas Looduskalender - K, 07.06.2017 - 09.09

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kaasik

Kaasik

Kuni praeguse ajani on meie metsades intensiivselt tehtud valgustusraiet. Selle üsna kuluka raieviisi käigus kujundatakse välja okaspuupuistuid, eelkõige männikuid ja kuusikuid. Nii näiteks tuleb liiga viljakale kasvukohale külvatud puistust korraliku männimetsa saamiseks vähemalt kolm korda kogu võrsuv lehtpuu-uuendus maha raiuda. Ja tegelikult saab ühe korraliku männiku alles siis, kui sellist lehtpuu tõrjet tehakse kuus-seitse korda, eelpoolmainitule lisanduvad veel esimestel kasvuaastatel läbiviidavad kultuuri hooldamised.

Praegune metsaomanik ei saa endale enamasti selliseid kulusid lubada. Teiselt poolt pole võimalik valgustusraiest, kui väga efektiivsest tulevase metsa kujundamise viisist, ka täiesti loobuda. Mida siis teha?

MINU METS: Mida külvata, mida istutada?

Postitas Looduskalender - L, 03.06.2017 - 12.12

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Männikasvud

Männikasvud

Ja ongi käes aeg metsa rajama hakata. Kõik see nõuab küll kulutusi, aga need saavad kunagi kuhjaga tasutud. Üheks lahenduseks on muidugi taimede ja seemne toome puukoolist, kuid väiksematel aladel saab katsetada ka odavamaid ja looduse seisukohalt sobivamaid võimalusi.

Kõige parem on uue metsa rajamiseks kasutada võimalikult lähedalt pärit puutaimekesi ja seemet, mis tagab kõige parema sobivuse. Ka võib istutusmaterjali osaliselt või täles ulatuses ise kasvatada, kuid ka selleks on vaja seemet Kui aga ümbruskonnast pole midagi võtta, siis tuleb kasutada kontrollitud omadustega materjali.

Mõnikord on laialehiste puude läheduses tihedalt isekülvi, sealt saab osa välja kaevata ning eemale istutada. Ka kuuse puhul on see otstarbekas.

MINU METS: rajame uue metsa

Postitas Looduskalender - K, 31.05.2017 - 14.14

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kased lähevad lehte

Kased lähevad lehte

See, milline saab olema Sinu tuleviku mets, ei sõltu paraku ainult enda tahtest. Tuleb väga täpselt arvestada looduse eripärasid. Pinnas, vee liikumine ja veetaseme aastaringsed muutused määravad ära, millistest puuliikidest saab koosneda üks tugev ja terve mets. Üsna olulist rolli mängib vee ja mulla omapära just alustaimestiku kujunemisel.

MINU METS: kuidas puud metsast ära tuua?

Postitas Looduskalender - P, 28.05.2017 - 08.08

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Hobused karjamaal. Petaaluse, Matsalu

Hobused karjamaal. Petaaluse, Matsalu

Me võime raie kavandamisel lähtuda kuitahes õigeist põhimõtteist ja jätta kasvama kuitahes hästi valitud puid, kuid järelemõtlematu ja hoolimatu väljavedu võib muuta selle kõik olematuks. Tulemuseks on vigastatud puud, purustatud pinnas ja alustaimestik, maha rullitud ning sodiks trambitud järelkasv.

Seepärast on välja veo õige ettevalmistamine, õige väljaveoviisi valik, õige tehnika ning korralik järelevalve hädavajalikud asjad. Mitte mingil juhul ei tohi alustada raiet, mõeldes, et kui saan puud langetatud, küll nad kuidagi metsast välja ka saab.

Samuti tuleb meeles pidada, et iga väljavedu lõhub kuigivõrd metsa. Seega me saame kahjustusi küll vähendada, aga täiesti ära hoida neid ei saa.

MINU METS: jäta järelkasv alles

Postitas Looduskalender - K, 24.05.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

 

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

 

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

Enne kui saele voli anda, tuleb läbi mõelda, kas tasub midagi langile alles jätta. Elujõuline järelkasv on rahaline võit, sest neid kohti ei ole siis vaja uuesti täis istutada või külvala.

Seega tuleks raie ja eriti väljavedu kavandada ning korraldada nii, et võimalikult palju kasvuvõimelist järelkasvu alles jääks. Ühtlasi säilib nii alustikku ning seeneniidistikku, mis sealt siis kiiremini ülejäänud maa-alale levib.

Peaksime muidugi vaagima, missugune järelkasv annab kiiremini uue ning antud kohale sobiva metsa. Äranäritud haavavõsa tulevases männikus või liiga kaua varjus kiratsenud männikõverikud pole mingi väärtus.

MINU METS: kui pole muud lahendust, siis lageraie

Postitas Looduskalender - P, 21.05.2017 - 11.11

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Lageraie

Lageraie

Selle sajandi kõige levinum metsaraie viis on kahtlemata olnud lageraie. Tõepoolest, nii saab kõige paremini kasutada võimsaid masinaid ja puidu omahind tuleb tunduvalt madalam. Kuid metsale tervikuna, sealhulgas mullastikule, veestikule ja loomastikule, on lageraie kõige kahjulikum raieviis.

Seega, parem oleks, kui saaks üldse läbi ilma lageraieta! Paraku näib see olevat üpris lootusetu. Aga sel juhul tuleks rakendada kõiki mõeldavaid abinõusid, et vähendada lageraie kahjulikku mõju elustikule.

Asu Minu mets jälgima