Video

VIDEOD: põtrade talvisest elukorraldusest

Postitas Looduskalender - R, 10.02.2017 - 16.16

Videod salvestasid Ahto Täpsi ja Kalle Pihelgas

 

Traavile läinud inimest märganud kari. Videost näeme, et noorem põdrapull kannab veel sarvi, tavaliselt on põdrapullid veebruarikuuks „nudipäised“.

 

Euroopa põder ehk põder       Alces alces

 

Milliseid loomi küttisid toiduks meie esivanemad? Üheksa tuhande aasta tagused luuleiud kinnitavad: toiduks tarvitati nii põdra-, kui kopraliha.

Suure pea, kongnina ja habemetuustiga põtru võime pidada meie looduse majesteetlikumateks imetajateks.

Videod: hundielus toimub

Postitas Looduskalender - E, 06.02.2017 - 19.19

Videod Marko Kübarsepp ja Ahto Täpsi

 

Videoklipis näeme huntide territooriumi märgistamast. Dominantsed hundid ehk siis karja juhtloomad kasutavad uriinimärgistele lisaks tihtipeale ka maapinna kraapimist. Nii on märgistuskoht visuaalselt silmatorkavam ning kannab eneses lisaks ka varvaste lõhnanäärmetest eralduvale odöörile erinevat teavet. Videoklipis maapinda kraapiva isendi puhul on tegemist dominantse emasloomaga. Lisaks huntidele on konkreetse kuusepuu juurde oma" märgi maha" jätnud nii metsnugis, kährik, rebane kui ka ilves. Viimane eelistab "tagasihoidlikule" kuusepuule pigem murdunud haavaroigast

 

Hunt ehk susi       Canis lupus

 

Tänavune talv on siiani olnud pea kõikjal lumetu, aga nüüdseks võib kohati „jäljeraamatut“ päris hästi lugeda ega musta maaga poleks hakanudki meie kiskjate tähtsündmusi kirjeldama.

VIDEO: kaljukotkad Alutagusel

Postitas Looduskalender - E, 06.02.2017 - 14.14

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Maakotkad raipel

 

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

 

Pesitsevate vanalindude arvukus on meie looduses väike – kuuskümmend paari või veidi rohkem. Talvist arvukust hinnatakse sajale, kuni paarisajale isendile. Laiemalt hulguvad lähiriikides ringi noorlinnud, tavaliselt saab suvega lennuvõimeliseks kotkapesast ainult üks poeg.

Asu Video jälgima