Halljänese jälg värskel lumel

Halljänes        Lepus europaeus

Halljänesed on kohanenud eluga meie looduses. Looduslikult levisid halljänesed Liivimaale 16. sajandil, aga Põhja-Eestis võis neid looduses kohata alles 18. sajandil. Algselt toodi halljäneseid Eesti mõisatesse jahipidamise eesmärgil.

Laanepüü jäljerida

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüde elupaiku ja tegutsemisjälgi tasuks otsida niiskematest ja vähemalt kolmekümne aastastest segametsadest, mille koosluses kasvab nii kuuski kui mände.

Kui sügisel toituti metsamarjadest, siis talvisel ajal toituvad laanepüüd kaskede, leppade, haabade, pajude ja sarapuude pungadest, urbadest ning võrsetest. Tegevusjälgi võime märgata ka lumel.

Magamisasemed paistavad metsa all kus lund vähem ja hoitakse üksteise lähedusse

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Öö veedavad metskitsed oma toitumispaikade läheduses kuid mets on „kasukas“ tuule- ja  lumevarjuks.

Oktoobrikuu oli Eestis rekordiliselt soe, aga novembri keskpaiku sadas lumi külmumata maapinnale ja loomad harjuvad uute oludega nagu meiegi.

Esimene lumi Hiiumaal 17.11.2022

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

Metsaraide tagajärjel on looduskaitsealuste metsiste elutingimused halvenenud kogu Euroopas. Nende paigalindude elupaikades peab metsarinde kõrgus ületama kahteteist meetrit. Viimase poole sajandi jooksul on meie loodusest „kadunud“ üle poolte teada olnud metsiste mängupaikadest ja meie suursaartel ei pesitse metsised juba ammu (Saaremaal 1830. ja Hiiumaal 1970. aastast).