Jäälind        Alcedo atthis  

Tänavuse talvega võiks värvika sulestikuga jäälinde meil talvituda kuni sadakond. Linnud tegutsevad jäävabade jõgede, ojade ja allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas vees, kus vee läbipaistvust peab olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit ehk vooluvete ülemjooksudel mida ääristavad puud, aga jäälinnud mõistavad ka paigallennul saaki varitseda.

Kaljukotkas        Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste vanalinnud on ühtlaselt tumepruunid, kuldkollase peaga. Lennupildis liueldes hoiavad kotkad tiibu V-kujuliselt. Noorlinnud paistavad ka eemalt vaadates heledama sulestikuga ja tunnuslike suurte valgete laikudega tiibadel ja sabatüvikul.

Allikalõik, kus vesipapp suples

Vesipapp       Cinclus cinclus

Kui suvisel ajal võisime kohata vaid mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, siis talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Tänavu on metskitsede elu lumikatte aegu olnud hea sest pole olnud suurt sula, mis lumele jääkooriku tekitab.

Peab märkima, et metskitsed pole veel koondunud suurematesse karjadesse vaid liiguvad ringi väiksemate seltsingutena.

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüde elupaiku otsida ja tegutsemisjälgi võime märgata niiskemates segametsades, mille koosluses kasvab ka kuuski ja mände. Talvisel ajal toitutakse lepa, kase, haava, paju ja sarapuu sest nende puude pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse. Tegevusjälgi võime märgata ka lumel.

Metsad, kus laanepüüd tegutsemas peaks olema vähemalt kolmekümne aastased ja nende elutingimusi halvendavad arvukad lageraided.