looduskalender.ee

 

 

Meie linnades ja asulates elutseb talvisel ajal usutavalt üle saja tuhande kodutuvi. Arvata võib, et kodutuvi on esimene Eestis püsima jäänud võõrlinnuliik. Algselt kodustatult Saksamaalt toodud olid nad juba 20. sajandi alul meie linnade asukateks, seega peetakse kodutuvi tänapäeval looduslikuks liigiks.

 

Kõik tunnevad inimasustuse lähedusse hoiduvat kodutuvi. Ülakeha põhivärvus on tuvihall, päranipuala valge, tiibade pealpool hall, laiade iseloomulike vöötidega ja alaküljed heledad. Saba hall, otsast tume ning lennu ajal enamasti lehvikuna laiali. Puguala ja rind sageli metalse läikega. Silmad  tumepunased, nokk tumehall, jalad roosad. Kindlaks liigitunnuseks on valge sabajuur.

 

Kodutuvid on arenenud kaljutuvist (Columba livia), ja tuvilatest pääsenud kirjatuvidest nõnda varieerub sulestiku värvus tugevasti – valgest, pea mustani.

 

Kodutuvid võivad mõnes söötmiskohas suisa nuhtluseks muutuda kuna ei lahku enne, kui sööt otsas. Arne on Otepääl katsunud toidumajale ligipääsu ebamugavamaks muuta, aga tuvisid tõrjuma hakata me ei kavatse – ikkagi linnalooduse osa.