looduskalender.ee

Pildil on kenasti näha tihase ja rohevindi saba erinevust.

 

Talvel ei saa väikese nokaga rasvatihased metsas kuigi hästi hakkama, nõnda koondutakse linnadesse, asulatesse... Ööbimiseks leiab inimasustuse läheduses mõne rõdunurga, ahjuküttega külades puuriida, pesakasti, tuhat kohta kuhu varjuda ja nii oledki toidule lähemal. Vähetähtis pole seegi, et talvel on linnades mõne kraadi jagu soojem.

 

Hommikuhämaruses on esimeseks toidumaja külaliseks mõni vanem isaslind, kes läheduses ööbinud ning vahel on tegutsejat pimedas ainult kuulda. Toiduvarusid rasvatihased enda jaoks ei soeta, kuid on osavad välja otsima teiste tihaste poolt peidetud seemneid koorepragudest. Rasva-Ants juba hätta ei jää.

 

Fotod: Arne Ader

 

Rasvatihased on ju väga sarnased, kas neil saab vahet teha?

 

Täiskasvanud isaslinde saab eristada musta ning laiema kõhualuse triibu järgi, nende käitumine söögimajas on domineerivam. Emaslindudel ning veel välja kujunemata sulestikuga noorlindude kõhualune triip on tüki maad kitsam ning ebaühtlasem, aga absoluutset reeglit sellest kujundada ei maksaks.

 

Rasvatihaste kaaluks on kuni paarkümmend grammi ja talviseks arvukuseks üle poole miljoni isendi. Pehmematel talvedel võib linde meile palju enam talvituma jääda, aga sellest annab tänavune talilinnuloendus täpsema ülevaate.

 

Arne aias tegutseb neli-viiskümmend rasvatihase isendit, kui ollakse kohal, tegutsetakse toidulaual „tähtsuse“ järjekorras, aga vahepeal uuritakse, mis mujal Otepääl sünnib või millist hääd-paremat mujal antakse. Ringi lingi liigutakse küll salkades, aga isendid peavad üksteisega mõistlikku vahemaad - vastasel korral tikub tüliks.

 

Lähemate kuude jooksul toimub rasvatihaste käitumises rida muutusi, eks me katsume nendest märku anda.