looduskalender.ee

 

Nõmmelõoke maanteel

 

Kell 6.00 varahommikul koguneb kamp unetuid Haapsalu Kaubamaja ette. Jagame rahva kolmeks võistkonnaks ning püüame enamiku linnast ära katta. Minu liitlasteks saavad Kaia K., Marika M. ja Hille V. Mõõduka tempoga kulgeme Valgevälja suunas, et linnapiiri metsade asukaid kuulata. Õige ruttu laseb kohalik sookurepaar (grus grus) oma paarishüüul kõlada. Punarinnad (Erithacus rubecula), käblikud (troglodytes troglodytes) ja laulurästad (turdus philomelus) on täiesti tavaline kraam. Veidi peale seitset saabub esimene töövõit - kraavikalda võsas lasevat oma vilet kaks laanepüüd (tetrastes bonasia). Lagendiku servas laulab nõmmelõoke (lullula arborea). Ega sedagi igal aastal märtsi lõpus võtta pole. Liikvel on ka palju talikülalisi - näeme paarikümnese siidisabade salga, urvalindudest tuleb hommiku jooksul kümneid vaatlusi.

 

Metsas siiski tagasilöökideta ei kulge. Ehkki vähem kui kahe tunniga on juba ligi 40 liiki koos, ei ilmuta end ronk ja rähnidest saame kirja vaid suurkirju. Nii ilusal hommikul oleks lootnud vähemalt siinkandi metsades üsna sagedast musträhni (dryocopus martius) kohata.

 

Veepuhastile lähenedes võib juba kaugelt kuulda hüübi (botaurus stellaris) möirgamist ja vähemalt kolm rooruika (rallus aquaticus) ruigavad vahetpidamata. Üle lendab ka üksik kiivitaja - mitmete varakevadiste ränduritega on juba kitsas käes ja see jääbki kolme tiimi peale Haapsalus ainsaks vaatluseks. Selle kompenseerib põõsastes ringikeksivate võsaraatide (prunella modularis) rohkus. Roohabekat (panurus biarmicus) küll veepuhasti juures ei kuule, kuid juba järgmises peatuspaigas - linnutorni juures pinistasid need linnud õige mitu korda.

 

Sookured

 

Linnutornist näeb juba veepuhastis märgatud sookure rännet. Paari tunni jooksul loendame kuues salgas 127 rändavat sookurge. Partide komplektist jääb puudu vaid soopart. Üllatuslikult ei leia seda lindu täna Haapsalust ükski kolmest vaatlusrühmast - veelgi enam, sooparti ei nähtagi üheski 21 linnas (!).

 

Promenaadi hotelli juures skännime veel linnuelu. Õhus on rohkelt merikotkaid ja lõpuks õnnestub Noarootsi pool ka päeva ainus hiireviu ära näha. 70 liiki on koos ja enam kui tunnike rallit veel järel. Optimismi veel jagub ja Väikeselt viigilt tulevadki ruttu jääl ringi siblivad liivatüllid (charadrius hiaticula) - neid kahlajaid nähtigi täna vaid Haapsalus. Ka pikemalt paigal olnud valgepõsk-lagled saavad holmil sekunditega ära vormistatud. Aga kuhu jäävad tänavu Haapsalu meriskid? Igatahes nähti seda vara saabuvat kahlajat täna vaid Kärdlas.

 

Eeslahel võib näha suurt merivardi parve, aga see on ka kõik. Seega ümber viigi Tagalahe kaldale tagasi ja sealt ralli lõpuminutitel viimase liigina ristpardid. Punnitame ka rongaga, aga seda liiki lukku ei saa. Hiljem selgub, et see oli suur viga - ka kaks teist rühma jäid sellest liigist ilma (esmakordselt 13-aasta jooksul :)). Aga selles peitubki linnuralli võlu - kui aeg on piiratud, siis võib ka täiesti tavaline liik kättesaamatuks jääda. Lõpuskooriks saame 73 liiki olles sellega nii Haapsalu kui kogu Eesti pikima liigiloendi saanud rühmaks. Aga eks varasel kevadel ole rannikulinnade teatav edu ka igati ootuspärane.

 

Teistelt meeskondadelt tuleb juurde veel must-lepalind, sookiur, rohukoskel, hoburästas, musttihane ja ohakalind. Seega kokku Haapsalule skoori 79 liiki ja luhtaläinud ronga tõttu tuleb varasel kevadel leppida senise parima tulemuse (aastast 2008) kordamisele. Ehkki edumaa Tallinnaga kujuneb lõpuks päris minimaalseks, saab võit siiski koju toodud.

 

Ristpardid