Fotod: Arne Ader
Angervaksaluht
Jõe-, oja- ja järvekallaste niiskes mullas on vahel suisa angervaksametsad, millel kõrgust „väikese mehe“ jagu ehk oma poolteist meetrit. See on päris raskelt läbitav padrik.
Suur asustustihedus sirgub sobivalt niiskel pinnasel, pluss mitmekülgsed paljunemisvõimed (seemneid taimel hulganisti ning võimas risoom) - nii tõrjutaksegi teised taimed kasvualalt välja. Vähema niiskusega kasvukohtades lugu nii „hulluks“ ei lähe.
Valkjas-kreemikatest angervaksaväljadest naljalt mööda ei astu. Üksikud õied on vaid sentimeetrised, kuid õisikud mitmekümne sentimeetri pikkused, mis muudavad kasvukoha hämmastavalt kaunis. Lõhn on tugev, huvitav ja meeldiv, meenutades mandlit ning veidi-veidi kaneeli – aga mõnel tundlikumal võivad aroomid pea valutama panna.
Taimevarte alumised osad on puitunud ning karedate soontega on kaetud kogu vars. Koduloomad angervaksa ei söö, aga putukatele mõjuvad õitsevad angervaksad vastupandamatult.
Angervaks
Angerpist oli meil teemaks mõned päevad tagasi:
LINK