Fotod: Arne Ader
Rohusilmik
Paljudele meist on rohusilmikud vanad tuttavad: meie tavalisemad, aga ka arvukamad pruunid päevaliblikad. Meie suveilmad „on nagu nad on“, kuid rohusilmikud lendlevad ka pilviste ilmadega, isegi uduvihmaga, kui teised liblikad peidus püsivad. Tiibade siruulatus jääb kolme-nelja sentimeetri vahele ja tiivanarmad on ühtlaselt valged. Õitel lasevad ennast hästi vaadelda ja näitavad nii üla- kui alatiibu. Isasliblikate tiibade ülakülg võib päris mustjana näida ja kui neid paarislennul näha, võivad ka veidi pisemad tunduda - sedapalju sugude erinevusest. Tiibade alakülg ühtlaselt veidi heledam pruun ja alumisel tiival näeme viite silmatähni. Tiibade ülakülgi kaunistavad kaks kollase äärisega silmatähni (vahel on nad kirkama, vahel vähemmärgatavad).
Kohata võime igasugustel avamaastikel, niitudel, teede veertes või kuivematel aruheinamaadel. Augustiks on rohusilmikute välimik juba päris kulunud ning narmendava olemisega. Lennuaeg algas jaanipäeva paiku Lõuna-Eestis, aga põhjarannikul alles paar nädalat tagasi.
Silmikuid on meil vaata, et viisteist liiki, aga rohkelt esinevat rohusilmikut tundes võime sarnaseid hiljem „Päevaliblikate määrajast“, silmikute tabelitest lihtsamini leida.
Rohusilmik
Harilik viirgpunnpea:
LINK