looduskalender.ee

 

Magesõstar

 

 

Meie kõige tavalisem metsiku sõstra liik on vähenõudlik ning äärmiselt kohastuv põõsas. Nad võivad kasvada nii liivaluidetel, rannaklibul, kui niisketes salu- või lammimetsades.

 

Aias kasvava punase sõstra põõsaga on magesõstral sarnasus isegi põõsa kujul - lehed veidi väiksemad, kolme, harva viie hõlmaga, aga  marjade värv on identne, kuid me ei näe tuttavlikke pikki ja rippuvaid kobaraid. Magesõstarde viljad on täitsa söödavad, aga magedad, lääged, imalad või maitsetud - kuidas keegi enda jaoks sõnastab. Linnud neid igatahes söövad ning levitavad seemneid.

 

 

Mustsõstart leiame loodusest paiguti -rohkem jõgede kallastel, niisketes lehtmetsades, aga vahel ka mererannikul. See põõsas metsistub ka aedades. Lehti või võrseid näppude vahel muljudes tunneme kohe tuttavat lõhna. Marjakobarad on hõredamad ning viljad pisemad.

 

 

„Karvaseid sõstraid“ võime leida paiguti - lehtmetsades ja puisniitudel. Meie metsikul „punasel sõstral“ ongi marjad sarnase, hapu maitsega, kuid viljuvad metsas nigelalt. Lehed veidi ümaramad, kui punasel sõstral - pealtpoolt hõredalt, altpoolt, tihedalt karvased - sealt ka nimi.

 

Vähenõudlik ilupõõsas, mis harva metsistub - kuldsõstar (Ríbes aúreum).

Kasvab püstiselt, tema noored võrsed on punaka värvusega ning karvased. Viljad hea maitsega, punakaspruunid vahel ka mustad. Sügisel värvuvad lehed kenalt punaseks.

 

Vahel harva võime segametsades leida kasvamas - hele sõstar (Ribes lucidum). Selle sõstrapõõsa lehed on kitsamad, mida toonitab pikk keskmine lehehõlm. Kerajad punased viljad on lihtsalt ebameeldiva maitsega.

 

Loomulikult metsistuvad nii punane sõstar (Ríbes rúbrum), kui valge sõstar (Ríbes rúbrum f. leucocarpum). Nemad tähistavad sageli kunagist taluaset, kuid on metsa -  või teeveertes kasvades meeldivaks üllatuseks, et maiustada.