looduskalender.ee

 

Laululuiged rändavad

 

 

 

Ja head kohad novembrikuise rände vaatlusteks on nii Silma kaitseala, Haapsalu laht, Väike väin, Matsalu, kui Häädemeeste rannik. Sügisrändureid on üle seitsme tuhande Soome rahvuslinnu.

 

Neid suursuguseid lindu aetaks üpris sageli segi, veidi väiksema, aga äärmiselt sarnase välimikuga – väikeluigega, kes saabuvad meile laululuikedest hiljem – nende pesitsusalad on lihtsalt kaugemal põhjas.

 

Laululuik on kogukam, pikema kaela ja kollasema nokaga. Tuleb tunnistada, et vaid kogenud linnuvaatleja suudab kaugelt luigeparve märgates öelda kellega tegu ja lisaks kõigele rännatakse või toitutakse sageli koos segaparvedes.

 

Väikeluiki rändab meilt sügiseti läbi üle paarikümne tuhande ning neid kohtab hulgaliselt ka Peipsi rannikul.

 

Laulu- ja väikeluiged. Matsalu laht

 

Arne pildilt on hea laulu- ja väikeluiki võrrelda. On ju äärmiselt vähemärgitav vahe neil kahel vasakpoolsel linnul?

 

Soome rahvuslinnu viimase sajandi lugu:

 

Luiged olid põhjalas jahilinnud ning nad hävitati pea täielikult möödunud sajandi keskpaigaks – pesitsejate arvukust hinnati vaid saja viiekümnele laululuige paarile Põhja-Soomes. 1950-ndatel õnnestus ühiskonna üldist hoiakut muuta ning luiki kaitsma hakata. Pisitasa hakkas arvukus taastuma, küündides 1990 aastaks pooleteise tuhande paarini, aga tänavu pesitses kogu Soomemaal umbes seitse tuhat laululuige paari. Vanasti vaid tundraaladel kohatud linnud pesitsevad ka lõunarannikul.

 

Laululuikede vaatlused: LINK