See ettevaatlik valgussõõri vältiv tegelane ei ole toitu noolimas. Lõhnad annavad teada: mitu metssiga söödaplatsi külastab, mitu neist on innaaeg alanud, mitu kulti seakarja järel luusib, milline on nende vanus… Tahad sugu jätkata, pead kõike teadma ja kõigeks valmis olema ka võitluseks teise võrdväärse kuldiga. Pole need võimsate kihvakandjate duellid sugugi ohutud, et peab omale „pulmlemise“ ajaks koguni rinnapantseri kasvatama.
Meie jahimeeste loendusandmetel oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnesid Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili hinnangutel metssigade arvukus meie metsades veidi langenud, aga praeguses taudi levimise ohus oleks arvukuse suurenemine kurjast. Loomi kütiti 2013 aastal umbkaudu paarkümmend tuhat ja möödunud aastast on keelatud ka ajujaht – ikka selleks, et metssead oleksid paiksemad ning külastaksid lähedalasetsevaid söödaplatse. Veebikaamerast oleme saanud näha, kuidas hundi liikumine metssigade harjumuspärast elurütmi on seganud.