looduskalender.ee

 

 

 

Veebikaamerast kostab "di-dää-dää, di-dää-dää" ja hetke pärast kohal ta ongi – põhjatihane.

 

Talvises okas- või segametsas kohatud eri tihaseliikide segasalgas võib tihti „kambas“ olla mõni või mõned põhjatihased. Tihased tegutsevad peamiselt puude võrades, aga põhjatihast märkame tegutsemas ka puude tüvedel. Linnukesel on sinna asja sest põhjatihane kogub varusid kehvemateks päevadeks, peites leitud seemneid koorepragudesse.

 

Põhjatihaste talvine arvukus kõigub suuresti – kolm kuni kuussada tuhat isendit, seda mõjutavad oluliselt meile põhjast või kirde poolt saabunud rändurite hulgad. Meie tänavusuviseid noorlinde võivad kohata aga poolakad. Põhjatihased pole erilised toidumajade külastajad, seda, et nad üldse seemneid noolimas ei käiks jälle öelda ei saa.

 

Millistele erinevustele tähelepanu pöörata, kui põhja- ja salutihaseid võrrelda?

 

Põhjatihase must pealagi on tuhmilt must, salutihase must peasulestik on läikivam.  

Põhjatihase põsk on laiemalt valge, ulatudes kuklani välja ja „lõuahabe“ näib laiemana.

Põhjatihase tiibadel märkame heledaid pikivööte, mis salutihastel puuduvad.

 

Sarnased on mõlema liigi silmade, noka, kui jalgade värvus ja nagu juba öeldud – suurus, kaal ning mõlema sugupoole sarnane sulestik.

 

Põhjatihaste vaatlused: LINK

 

Põhjatihane

 

Põhjatihane