Kuldnokki kohtame juba kogu Eestis

 

Kuldnokk

 

 

Rändelt saabujad on praegusel ajal enamalt jaolt varem pesitsenud isaslinnud. Kuna tegu on äärmiselt pesapaigatruude sulissõpradega, siis kohalejõudnud otsivad oma möödunud aasta pesakasti ülesse ning reeglina nendes ka ööbitakse. Lastakse laulu, et oma kohalolu näidata, aga muidu elatakse „poissmehe elu“.

 

Emaslinde võime oodata nädala-paari möödudes ja see oleneb ränduritele sobivatest ilmadest. Pesakasti puhastamist vanast „rämpsust“ alustab sageli juba koos. Mis neil siin viga, maapind tuttavas ümbruses lumevaba, toitu peaks samuti leiduma ning isegi mõni lumine päev ei sunni neid lõunapoole tagasi rändama.

 

Linnud on kauni kevadise välimusega: kuldse noka, mustja sulestiku, milles päikesevalguses veiklevad metalsed rohelised ja purpursed toonid, lühikese sabaga ning pane tähele kuldnokkade roosasid jalgu. Kehapikkust paarikümne sentimeetri jagu, kaalu seitse-kaheksakümmend grammi.

 

Aga, kui tulete mõttele nädalalõpul oma aeda pesakast või isegi paar, koos oma pere noorematega meisterdada ja ülesse riputada, siis Te pole veel põrmugi hiljaks jäänud. Kõik uued elupaigad võetakse lindude poolt rõõmuga omaks. Kuldnokad pesitsevad meie elumajade läheduses ning päris imelikes kohtades sest korteriprobleem on suur. Pesitsejate arvukus jääb saja viiekümne tuhande ja veerand miljoni paari ringi.

 

Vaata kuidas pesakasti ehitada ja kellele: LINK

 

Kuldnokkade vaatlused: LINK

 

Kuldnokk