looduskalender.ee

 

 

 

Nugis liigub puudel ringi üllatavalt harva, põhiliselt siis, kui tunnetab läheduses ohtu. Nii ta ennast mägrakaamera ees näitaski maapinnal. Pildistada saamegi, siis kui uudishimulik loomaks ohutust kõrgusest ümbrust uurib. Ka oravaid ei aja metsnugis mööda puid taga, jahipidamiseks on tal muid tarkusi, linnupesi rüüstama muidugi ronitakse…

 

Lääne – Eestis ja Saaremaal elutsevad nugised ka kadastikes, mujal eelistab tiheda alusmetsaga segametsi, kus leiduks pesitsemise ajaks puuõõnsusi.

 

Poegimise aeg oli emasloomal maikuus, ning ilmale tuli ning hooldust vajab kaks kuni neli pimedat kutsikat. Nugisemammal on neli nisa ja kui peaks trehvama, et poegi sünnib rohkem jäävad väiksemad nõrgaks (piima imema võitlevad endid tugevamad). Noorloomi imetatakse umbes nelikümmend päeva. Mänguhimuliste nugisepoegade hullamist puudeladvus võib tähelepanelik vaatleja märgata just õhtusel ajal.

 

Kesksuvisel ajal ehk just praegusel ajal peavad nugised pulmi, kuid  viljastatud munarakud hakkavad arenema alles tuleva aasta talve lõpus.

 

Oma valdusi tähistavad nugised pärakunäärme nõrega, teadmiseks liigikaaslastele ja teistele metsaelanikele. Lõhnamärgid kestavad mätastel, kändude, kividel mõne nädala jagu. Nugisepere laguneb sügisel, noorloomad on sunnitud lahkuma emaslooma valdustest ja leidma omale sobiva elupaiga.

 

Metsades jahitakse põhiliselt hiiri: leet-, uru- ja kaelushiiri, sekka mügrisid, kui hästi läheb murtakse mõni metsakanaline või noorem ja rumalam valgejänes.

 

Metsnugisele lisaks elab meie metsades vähearvukalt  kivinugist – suht haruldase tegelase kurgulaik on lumivalge ja tema käpaalustele talvel karvu ei kasva.

 

Metsnugis