looduskalender.ee

 

 

 

Noore merikotka lennuoskused on oluliselt paranenud nagu puuokstel turnimine. Aga tormituulese ilmaga tunneb ennast kindlasti pesal paremini, kui istumispuul tuulepuhangutes tasakaalu hoides ja vähemväsitav muidugi ka. Muidu paistab merikotkastel aeg ning arengud kenasti kulgevat.

 

Äraolekul käivad uudishimutsejad pesal…

 

 

 

 

Tegelikult „naabrimees“, kes läheduses varakevadest saati trummeldanud. Täiskasvanud isaslind kõigi oma tunnustega, punase kuklalaiguga, mis hästi ja lähedalt näha.

 

Aprillikuus rajas rähnipaar pesa, ehitajateks mõlemad vanalinnud. Oskuslikel puutöömeistritel võttis see aega paar-kolm nädalat. Järgmisel aastal tänavust pesa enam ei kasutata (suur-kirjurähnid on teiste suluspesitsejate eest hoolitsejatena kõige arvestatavamad). Alustuseks raiutakse lennuava ida-lõuna suunas, mille läbimõõt viis sentimeetrit või kröömike enam. Pesaõõnsuse sügavuseks on umbes kolmkümmend sentimeetrit ja see paikneb puul kahe ja kaheksa kõrgusmeetri vahel. Territooriumi, sissetungijate eest kaitsevad mõlemad vanalinnud.

 

Pesapõhjale jäetakse veidi puulaaste, kuhu emaslind on maikuu alustuseks munenud viis kuni seitse muna. Hauduvad mõlemad vanalinnud ja seda ümmarguselt pool kuud. Rähnipojad kooruvad pimedate ja paljastena, aga vanemate hoole all väljuvad pesast juba kolme nädala pärast (vanalinnud teevad päevas koos toiduga kuni kolmsada pesalendu ehk teisisõnu mõne minutiliste vahedega). Rähnipojad on toidumangumisel häälekad, niisiis maikuu lõpus, juunikuu alul on rähnipesa kerge tähelepanelikul vaatlejal avastada.

 

Kotkapesal on uudistamas käinud nii metsvint kui teisi värvulisi…