looduskalender.ee

 

Suitsupääsukesed

 

Juuni alguseks oli enamik meie suitsupääsukesi pesitsemisega alustanud. Emaslind munes nagu ikka 4-5 muna. Pääspojad koorusid jaanipäeva paiku ning hakkasid pesadest lahkuma 10-15. juuli vahel. Päeval istuti tihti elektritraatidel, aga lühisabalisi suitsupääsukese noorlinde võib kogenematu vaatleja segi ajada räästapääsukestega, kellel sama lühike ja vähe harkis saba (leia suitsupääsukeste noorlinnud Arne pildilt). Osa vanalinde asusid aga uuesti pesitsema.

 

Mittepesitsevad vanalinnud ja esimese kurna noorlinnud hakkasid salkadesse kogunema juuli teises pooles ööd veedetakse suuremate järvede, jõgede ja merelahtede veekogude kaldaroostikes või põõsastikes – mõnes kohas võib pääsukeseparvi igaaastaselt oodata.

 

Augusti lõpul, septembrikuu alul kenade ning tuulevaiksete hilissuviste ilmadega kohtame enne päikeseloojangut suitsupääsukesi kõige arvukamalt sest meile on saabunud ka põhjapoolsed pesitsejad, siis võib mõnda ööbimispaika koguneda oma tuhatkond suitsupääsukest. Veekogude läheduses on õhk soojem, putukaid rohkem, söönuks saavad suuremadki seltsingud nii õhtul, kui varahommikul.

 

Hulgakesti ollakse paremini kaitstud vaenlaste eest, seda just lennuvõimetelt mitte veel eriti osavad noorlinnud, kes on veel suht kergeks saagiks raudkullile või lõopistrikule.

 

Veljo Runnel lindistas suitsupääsukesi Palupõhjal: LINK

 

Suitsupääsukesed roostikus