looduskalender.ee

 

Tammepahad või „tindipähklid“

 

 

Tamme – pahkvaablased on väikesed kiletiivalised putukad. Emased munevad tammelehe alaküljele kevadel taimekudedesse oma munad, millest kooruvad vaglataolised vastsed. Nad toituvad taimekudedest, eritades enda kaitseks kasvuaineid, mis rikuvad taimekoe normaalse kasvu, pannes selle „vohama“. Tammelehtedele tekivad munajad moodustised (vahel kutsutakse neid ka õunteks) - pahad, milles vastsetel ohutu areneda. Pahad kinnituvad leheroole pisikese varrega ja seda mööda liiguvad toitained.

Pahkvaablasi elab mitu sarnast liiki nii tamme lehtedel, kui pungades.

 

Käbitaolisi rosette võib samuti mõnel aastal tammedel leida, neid moodustab liik Adricus fecundator

 

Siin muneb emane pahklane munad tamme isasõite pungadesse. Sarnaselt eelpool kirjutatuga tekib „käbitaoline“ moodustis mida samuti pahaks kutsutakse.

 

 

Foto Wikipediast

 

Miks me värvilisi pahkasid tindipähkliteks nimetame? Kui pahad ära korjata, kuivatada, peenestada, keeta ja keeduveele rauavitrioli lisada, saadakse mittepleekiv must tint.

 

Teadlased pole märganud, et pahad võimsat tammepuud kuidagi kahjustaksid.