looduskalender.ee

 

Metsisekana

 

 

Suurtest, uhketest, „kaitsevärvuseta“ sulestikuga metsisekukkedest jäävad metsisekanad kaalult isaslindudele alla paari, kolme kordselt. Kehapikkust veidi üle poole meetri ning kaalu paari kilo ringis.

 

Metsisekanad kannavad pruuni sulestikku aasta ringi, rinnal võime näha suurt roostepunast laiku. Silmaümbruses võime märgata „paljast nahka“, seda nii kanal, kui kukel. Noorlindude sootunnused olid märgatavad juba septembrikuust alates.

 

Teede veertes nokitsevate kanaliste emaslinde võib harjumatu silm segi ajada tedrekanaga. Metsisekana äratundmiseks peaks märkama, kas suurt roostekarva rinnalaiku või sama värvi ümarat sabaotsa. Tedrekana saba on lihtsalt lühem.  

 

Kruusatee veerest leitakse parajas mõõdus kivikesi pugusse „jahvatamiseks“, et toit korralikult seeditud saaks. Metsateedel neid sagedamini kohata võimegi, kas Soomaa või Lahemaa rahvuspargis, Alam - Pedja looduskaitsealal, Puhatu, Sirtsi ning Leidissoo ümbruse.Maapinnalt leiad söödavat lume saabumiseni, seejärel „kolitakse“ mändidele, just vähetoitainelised männiokkad ongi metsiste talitoiduks. Paigalindudena võiks meie männikutes tänavu talvituda nelja tuhande linnu ringis.

 

LINK

 

Metsised maanteel