Talilinnukaamera - põhjatihane

 

 

Veebikaamerast kostab "di-dää-dää, di-dää-dää" ja hetke pärast ta kohal ongi – põhjatihane. Nad pole erilised toidumajade külastajad, aga Otepääl, veebikaamera ees ollakse igatalvised asjatajad ning seda, et nad üldse seemneid noolimas ei käiks kohe kuidagi öelda ei saa.

 

Põhjatihased on väga sarnased salutihastega, seetõttu nende ühel päeval tutvustamine tundub mõttekas olevat.Millistele erinevustele tasub siis tähelepanu pöörata?

 

Põhjatihase seljasulestik tundub hallima tooniga. 

Põhjatihase must pealagi näib tuhmilt must, salutihasel läikivam.  

Põhjatihase põsk on laiemalt valge, ulatudes pea kuklani välja ja „lõuahabe“ näib laiemana (vaata Arne pilti allpool).

Põhjatihase tiibadel märkame heledaid pikivööte, mis salutihastel puuduvad.

 

Sarnased on mõlema liigi isendite sulestikuvärvus, samuti silmade, noka ning jalgade värvus. Kehapikkust kõigil keskeltläbi paarteist sentimeetrit ning kaalu samavõrra grammides.

 

Hõlpsamini saame põhja- ja salutihast eristada häälitsuste järgi. Kuula põhjatihase Veljo Runneli poolt salvestatud häälitsust: LINK

 

Talvises okas- või segametsas kohatavate eri tihaseliikide segasalgas võime „kambas“ märgata vahel, kas üksikut põhjatihast või paari. Tihased tegutsevad peamiselt puude võrades, aga põhjatihast märkame tegutsemas ka puude tüvedel. Linnukesel on sinna asja sest põhjatihane kogub varusid kehvemateks päevadeks, peites leitud seemneid koorepragudesse.

 

Põhjatihaste talvine arvukus kõigub suuresti: paar kuni kolmsada tuhat isendit, aga seda mõjutavad oluliselt meile põhjast või kirde poolt saabunud rändurite hulgad. Meie metsade koorunud tänavusuviseid noorlinde võivad kohata näiteks poolakad.

 

 

Põhjatihane

 

Põhjatihane