looduskalender.ee

 

Seda rohevinti tunnevad kaamera püsivaatajad, kes püüab kõiki vähemaid linde eemale peletada ning ise samaaegselt süüa. Taanduma peab suuremate ees, kui ilmuvad pasknäär, rähn, vares, hakid või tuvid…

 

 

Hommikusel ajal saabuvad rohevindid toidumajasse „aega veetma“. Päevalilleseemnetega maiustatakse kohapeal, neid rahulikult noka vahel keerutades, et seeme koortest puhastada. Rohevintide tugev nokk on selleks „justkui loodud“. Rasvapallidel või „pekil“ ei näe me rohevinte kunagi.

 

Suuremas väikelindude seltskonnas käitutakse veidi riiakalt, kuid üldjuhul suhtutakse liigikaaslastest emaslindudesse lugupidavalt - „daamidel“ on eesõigus ja seda ka toidumaja järjekorras. Suuremate lindude või ka põldvarblaste hääleka kamba saabudes rohevintide riiakus „taltub“, siis oodatakse rahulikult põõsal oma järjekorra saabumist, et kiiresti seeme napsata. Sarnaselt toimivad tihased rohevindi „peremehetsedes“…

 

Rohevint

 

Rohevintide juures hakkab esmalt silma erkkollane tiivatriip. Emaslindude sulestik näib tuhmim välja, pruunide vöötidega ja samuti liigitunnus tiivatriibul on kitsam. Isaslindude sulestik paistab kirkam veidi „papakoilik“. Silmaiiris tumepruun, jämeda noka tipp veidi tumedam, aga nokal võime märgata nii roosat, kui kollakat värvitooni. Jalad on rohevintidel roosad.

 

Tähelepanu võiks pöörata ka rohevintide sabakujule – isaslindude sabaservadel näeme erksaid kollaseid vööte, aga emas- ja möödunud suvistel noorlindudel on vöödid vaid aimatavad. Silmaiiris tumepruun, jämeda noka tipp veidi tumedam, aga paistab nii roosat, kui kollakat värvitooni, jaladki roosad. Tunnuseid saad võrrelda Arne fotodel.

 

Põldvarblastele suuruses alla ei jääda, pigem kröömike suuremad: pikkust viisteist sentimeetrit, kaalu kolmekümne grammi ringis.

 

Rohevint

 

Talvel liigutakse ringi salkades, kui kamp on suur, siis ülbitsetakse nii toidumajas, kui maapinnal teiste värvuliste kallal… Talvist arvukust hinnatakse paarisajale tuhandele.

 

Rohevintide vaatlused: LINK