Miks saarel passitakse?

Tekst: Ivar Jussi
Pilt: Kuremari, foorumist
 
 
Huvitav, miks need hülged ikka veel saarel passivad? Pärast titekarvast loobumist on nad päriselt valmis mereeluks ja kalapüügi õppimiseks. Jääl sündinud pojad peaksid selle aja peale juba ammu ujuma. "Põõsahülged" ilmselt ei tea, et nende päriskeskkond asub ainult veidi eemal ja nälg pole ilmselt veel nii suur, et kala otsima minna. Rasvavarusid jätkub.
 
Nagu näha, avaldub juba varajases nooruses hallhüljeste sotsiaalne iseloom ja sellepärast nad üheskoos ootavad. Kui üks neist otsustab lõplikult hülgeks "muutuda" ja merre kolib, järgnevad talle ülejäänud.

Seniks kõõlutakse ronimispuudel ning sügamine ja hõõrutamine on karvavahetuse ajal hädavajalik tegemine.



 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)