looduskalender.ee

 

Sootihane e. salutihane.

 

Tänavu on lindude toidumajakesed kuum koht igasuguste linnukeste jaoks. Karmid talveolud on muutnud nende eluspüsimise keeruliseks. Ühtlasi on tekkinud inimestel võimalus näha koduakna taga üllatavaid linnuliike. Lisaks rasvast ja seemnetest toitujatele külastavad toidumaju erinevad röövlinnud, kelle sage kohtamine koduhoovis jätab inimestele kahetised tunded. Inimese psühholoogia on huvitav.

Tihased on ikka need lemmikud, neid kiidetakse, et kui viisakalt nad ikka tulevad majakesse, võtavad päevalilleseemne, lahkuvad kohe naabruses olevasse põõsasse ja asuvad seda alles seal sööma. Varblaste ja rohevintide lauakombed sellist kiitmist ei leia, need ju tulevad ja ära ei lähe, söövad majakeses pugud punni.

Salutihane on saanud mitut puhku kiita – see on nagu sanitar toidumajakese ümbruses – otsib algul toidumajakese alt maapinnalt seemneid mahapudenenud seemneid ja alles siis kui sealt midagi nokka ei jää, lendab toidumajja.

Pasknäärid, kes ei saa tõenäoliselt paksu lume alt sügisel peidetud tammetõrusid kätte on samuti toredad vaadata, „nood ju õite kenad linnud olevat“.

Ja oi seda aega kui nurmkanad külla tulevad, siis on pidupäev inimperes, sest nende armsate, ümarate kehavormidega linnukeste ilu ei suuda ju ära imetella.

Raudkulliga on lood keerulisemad, mu meelest kena lind, aga näe, murdvat teine neid toredaid tihaseid ja olevat seeläbi vanapaha ise. Ja ära ka ei minevat, kui aken lahti teha ja plaksutada. Hallõgijale antav hinnang pole nii hull – ikkagi aasta lind, las siis sööb mõne tihase.

Kanakull käib kodutuvisid püüdmas, sellele teguviisile väga kõõrdi ei vaadata, sest tuvi pole nii armas kui tihane.

Raudkull olevat ikka see kõige halvem.

Eile helistas mulle ema ja teatas, et ühe Märjamaa valla Valgu küla kortermaja akna taga käib kakk tihaseid püüdmas. Pererahvas kirjeldanud lindu umbes nii, et too olevat kollaste silmadega, kandilise peaga ja pea olematu sabaga lühike linnujunn, aga murdvat mis hirmus. Sõrmedega olevat näidatud linnu pikkust, ema sõnul miski 10-12 sentimeetrit. Olid juba kaku kohta natuke uurida jõudnud ja pakkusid, et see võiks olla värbkakk. Pole paha pakkumine, küllap see värbkakk ehk ongi, keda häda on ajanud asulasse. Üldiselt olen püüdnud inimesi maha rahustada ja palunud piltlikult öeldes pigem fotokaamera kui püssi järele haarata. Tore kui on võimalus kuni kevade saabumiseni akna taga mõne röövlinnu tegemisi jälgida, mitte kõigil neist ei õnnestu läbi tänase karmi talve kevadeni välja vedada:

 

Vaata taanlaste pilte:

http://www.netfugl.dk/pictures.php?id=showpicture&picture_id=31780