Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Lugu käbilindudest

Postitas Looduskalender - R, 18.10.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Männi-käbilind

Männi-käbilind ( www.loodusemees.ee )

Oktoobrikuu selgetel hommikutel on huvitav kuulata helipilti taevas.

Praegu kikitan eelkõige kõrvu siidisabade peale, aga kummalisel kombel on ikka veel mõni lõoke teel, kuigi põhihääle moodustavad põhjasaadikud – lisaks siidisabale veel leevikeste hale flööt ja käbilindude kloksumine. Jah, käbilinnud just kloksuvad, nii on neid ka lihtne meelde jätta, sest nende ladinakeelne nimi on Loxia.

Nad on tegelikult suvelgi siin ja just ülelennul võib teiste lindude suures laululärmis neid kuulda.

Aga talvel, kui teisi vähem, siis äratavad nad huvi.

Küllap olete mälumängudel pidanud vastama küsimusele, kes pesitseb meil suure pakasega, südatalvel? Just käbilinnud on need, kes koos kotkarahvaga kõrgel okaspuude latvades oma poegi kasvatavad ja toidavad.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - IX osa

Postitas Looduskalender - R, 18.10.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tammispea suurkivid

Tammispea suurkivid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 25. Kõige mitmekesisem – Lahemaa Rahvuspark.

Looduslikult ja ka kultuuriliselt on Eesti kõige mitmekesisem piirkond Lahemaa. Seal kohtuvad neli erinevat maastikku: Lahemaa, Kõrvemaa, Kirde-Eesti paelava ja Loode-Eesti paelava.

Vana-Jüri rahnud. Käsmu

Vana-Jüri rahnud. Käsmu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 26. Käsmu kivikülv.

Eesti suurim kivikülv on 400 hektari suurune ja asub Käsmu poolsaare põhjaosas, Käsmu küla piires.

Merelindude paradiisi on vallutanud hiired

Postitas Looduskalender - N, 17.10.2019 - 20.20

Linnuvaatleja uudis

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena)

Atlandi rändalbatross (Diomedea dabbenena) / foto: Michael Clarke, Wikimedia Commons

Ilmub aasta linnu postmark

Postitas Looduskalender - K, 16.10.2019 - 10.10

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Neljapäeval, 17. oktoobril annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.

Lisaks margile ilmub esimese päeva ümbrik ja postkaart. Komplekti on kujundanud Vladimir Taiger, kes on ka varem aasta linnu marke kujundanud.

Esimene postmark aasta linnu sarjas ilmus Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel oli kujutatud kiivitaja. Loe aasta lindude teekonnast markidele meie teabelehest Tiirutaja nr 44 ja 45.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.