Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXX osa

Postitas Looduskalender - R, 22.10.2021 - 08.08

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pedja jõe luht Altmetsal

Pedja jõe luht Altmetsal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 353    Kõrgeim harilik jalakas

 

Harilik jalakas       Ulmus glabra

 

Vähenenud arvukusega harilik jalakas on tiheda ja laia silindrilise võraga kodumaine puu, kes pürgib meelsasti kõrgustesse. Kasvukoha mullastikuks sobivad viljakad liivsavi mullad.

31,8 meetrine harilik jalakas kasvab Viljandimaal Pärstis Heimtali ürgorus. Puud mõõtis T.Aja 2000. aastal.

Tiirutaja sügisnumbris on juttu lindude iseloomuomadustest ja nende uurimisest

Postitas Looduskalender - N, 21.10.2021 - 14.14

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris on juttu, kuidas ja milliseid lindude iseloomuomadusi uurivad käitumisökoloogid.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Kaarin Hein kirjutab, kuidas käitumisökoloogid uurivad lindude käitumist iseloomustavaid tunnuseid ja millised on enim uuritud tunnused. Autor toob välja ka mõned põnevamad leiud sellest vallast.

Andres Kalamees, kes oli Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse esimees aastatel 2003–2018, teeb tagasivaate ühingu töödele ja tegemistele käesoleva sajandi alguses.

Rubriigist "Linnuhuviliste lood" saab lugeda jutuajamist Jaanus Eltsiga, kes oli ühingu tegevdirektor 1990. aastatel.

Kiivitajate rännusalkasid näeme pikalt

Postitas Looduskalender - N, 21.10.2021 - 10.10

Fotod Arne Ader

Kiivitajad rändel

Kiivitajad rändel ( www.loodusemees.ee )

 

Kiivitaja      Vanellus vanellus 

 

Juba augustikuu alul olid kiivitajate salgad rannikul märgatavad ja sel ajal saigi alguse meil pesitsenud kiivitajate sügisränne (meil pesitevate kiivitajate arvukus on viimase poole sajandi jooksul oluliselt vähenenud).

Meist põhja- ja kirde pool pesitsenud kiivitajate läbirännet saame näha isegi detsembrikuul, kui ilmad lubavad.

Täna jõudsid hundimündid ringlusse

Postitas Aasta Loom - K, 20.10.2021 - 20.54
Avapilt
Sisu

Täna lasi Eesti Pank ringlusse miljon Eesti rahvusloomale pühendatud 2eurost münti, mille peal on põlise kuusemetsa taustal uluv hunt. „Hunt on esimene loom, keda kujutatakse Eesti mündil,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller avakõnes.  

 

2018. aastal valiti susi rahvusloomaks, kuna hundil on eestlaste kui metsarahva elus olnud oluline roll nii minevikus kui olevikus. Susi sümboliseerib looduse tervikut ja tuletab meelde, et saaklooma kõrval on looduses koht ka kiskjal. 

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.