Kas mäletate neid maakodu talveaegu, kui pliidi all praksus tuli ja pliidi peal kees teepada vaarikavartega. Kui perega õhtul suusatamast tulles sai ehtsa suitsusingi võileiva kõrvale rüübatud punast lõhnavat vaarikavarreteed.

Tõsi minul on koolipõlvest meeles ka need korrad, kui klassiga suusasõidul kusagil metsaservas lõke üles tehti, ja lõkkel toki otsas kaasavõetud sardelle küpsetati. Ja ikka oli selle kõrval ka seesama punakuldne vaarikavarretee plekk-kruusis auramas.

Meie karude talvepesad võivad väga erinevad välja näha

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Meie metsades algas pruunkarudel poegimine juba enne jõule ja see aeg kestab kuu lõpuni. Meie pea seitsmesaja pealisest karupopulatsioonist peaks tänavu poegima või on juba poeginud kuuskümmend „karumammat“.

Kaameraga toidumajal käivad rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel on alguses kõigil pealagi üleni punane, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad

Jäälind        Alcedo atthis

Hiissammal

Harilik hiissammal        Leucodon sciuroides

Hiissammal on ainult lehtpuude tüvesammal, aga kuna ta talub kerget õhusaastet, siis võime teda kasvamas märgata ka linnaparkides, kalmistutel, alleedel, aga looduslikes kasvukohtades, lehtpuu- või segametsades.