Klaaskajakiga allikate päeva retked Äntu Sinijärvel (allikajärv)

Juba mitmendat aastat tähistatakse 3. septembril Eestis allikate päeva, seekord on keskmes allikate sügavus. Teadeolevalt on Eesti sügavaim allikas Sopa allikas, kuid see 4,8 meetrit on mõõdetud 1974. aastal. 

Sel korral uurime 1. septembril läbi klaaskajakide, kui sügav on meie kõige uhkem allikajärv Äntu Sinijärv, innustades nii inimesi käepäraste vahenditega meie allikaid üle mõõtma.

Äntu järvel toimub allikate ja tarkusepäeva tähistamine 1. septembril kell 12-18. Kajakiga järvele mineku soovil on vajalik etteregistreerumine: info@metsamoisa.ee 

Video salvestas Gunnar Karindi

Pildistas LK team

On üsna tavaline, et ühe pesakonna karupoegadel on eri isad (ühe karupoja kasukas on videos teistest oluliselt tumedam)

Pruunkaru ehk karu         Ursus arctos   

Pildistas LK team

Kaunis kuldking augusti lõpul

Kaunis kuldking          Cypripedium calceolus

Kauni kuldkinga kasvukohad jäävad puisniitudele, salu- ja loometsadesse, kuid harvemini laanemetsadesse või kadastikudesse.

Kapsaliblikate fotod WikipediA

Rööviku foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Suur-kapsaliblika emane liblikas

Suur-kapsaliblikas       Pieris brassicae

Väike-kapsaliblikas      Pieris rapae

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

Astelpaju

Harilik astelpaju        Hippophae rhamnoides

Astelpajude korjamine on päris valus kunst.

Astelpaju luuvili on ovaalse kujuga, kollasest kuni oranžpunase värvuseni. Viljad kinnituvad lühikeste viljaraagudega põõsale, tugevalt ja tihedalt. Vilju kannavad ainult eelmisel aastal kasvanud oksad. Teadmiseks, et astelpajul on nii isased kui ka emased taimed.