Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Belgia taas ilma huntideta

Postitas Aasta Loom - P, 13.10.2019 - 09.00
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

2018. aasta jaanuaris ületas rahvusvahelist uudiskünnist nooruke emane hunt Naya, kes kümne päeva jooksul Saksamaalt läbi Hollandi Ida-Belgiasse rännates ligi 500 kilomeetrit läbis. Nüüd on Naya taas üle-Euroopalistes uudistes - enam kui tõenäoliselt langes emahunt koos oma järglastega salaküttide ohvriks.

Hunt, kes rahva seas sai nimeks Naya, oli esimene võsavillem, keda Belgias enam kui 100 aasta jooksul oli nähtud. Viimane teadaolev hunt kütiti seal aastal 1897.

 

VIDEO: Tedred põllus

Postitas Looduskalender - L, 12.10.2019 - 11.11

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

Teder      Tetrao tetrix

 

Sügis käes ja tedreparved on hakanud käima koristatud põldudel, aga võimalik, et tegu ka kevadise „mängupaigaga“. Sest sügise edenedes suureneb kukkede „mängulust“ ja oktoobrikuul ongi nimetatud lust kõige suurem ning ornitoloogid põhjendavad seda valguspäeva sarnasusega varakevadel.

Tedrekuked kannavad septembrikuust alates silmatorkavat musta hundsulestikku, milles uhkeldatakse tuleva aasta juunikuuni.

Aasta looma naaber - metstuhkur

Postitas Aasta Loom - L, 12.10.2019 - 10.00
Avapilt
Sisu

Tuhkrud elavad kõiksugustes õõnsustes, teiste loomade urgudes või lihtsalt varjes: puujuurte all, oksahunnikutes, puuõõnsustes, kivihunnikute vahel. Sobivate õõnsuste puudumisel võib tuhkur ise kuivadesse nõlvadesse maa-aluse uru kaevata, eelistades sealjuures veekogu lähedust. Talvine jäljeraamat on paljastanud mulle, et jõgede ääres kohatud tuhkrud kasutavad elupaigana vanu koprakuhilaid ning kobraste poolt jõekaldasse uuristatud urge.

 

Metstuhkur on laiemalt levinud Eesti mandriosas ja tema eelistatud elupaigaks on metsade, kultuurmaastike ja mitmesuguste biotoopide servaalad. Ta eelistab väiksemate veekogude jõgede, ojade, kraavide ja tiikide lähedust. Just nendes paigus kopraradadel liikudes on minul tulnud ette kohtumisi tuhkuriga.

 

Nääred

Postitas Looduskalender - L, 12.10.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Harilik näär

Harilik näär ( www.loodusemees.ee )

Meie peres on üks “tüütustaim”, mida alati lapsele näitan, kui kusagil kohtan. See on harilik näär. Kui püüan jalutades, teda nähes, jälle temast rääkima hakata, siis kostab kiiresti “Jah, ma tean! Jah, ma tean!”

Aga ma räägin siis teile. Näär on selline pisike sarikõieline. Väga, väga kidur putk. Lehed meenutavad natuke pihlakalehti, kuigi lehekesed on veidi rohkem nagu täissöönud, palju ümaramad. Taime alumises osas on nende lehtede suurem kodarik, aga ülevalt on ta täiesti lehitu. Seal üleval on maikuus ilus pisike, valgete õite sarikas. Ja just õitsemise ajal me teda märkame.

Muul ajal on taime leidmine päris keeruline, kuigi just praegu on õige aeg tema juuri ravimtaimena varuda.

VIDEO: kirilinde hulgub veel ringi

Postitas Looduskalender - R, 11.10.2019 - 19.19

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

Seitsetäpp lepatriinu        Coccinella septempunctata

 

Ilusate sügisilmadega võime värvunud sügislehtedel märgata oma toimetamistega tegelevat seitsetäpp lepatriinut.

Arvata on, et inimeste seas kõige tuntuma putukaga ja mitte ainult meil vaid tegelikult kogu Euroopas on lepatriinud armastatud ja hoitud ning neile liiga tegemine toovat tegijale „halba õnne“ – eelnimetatu on igivana tõdemus.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.