Nahkhiirte loendused toimuvad suurtes talvituspaikades veebruari teisel poolel ja märtsi alguses

Nahkhiirte vaatlused kestavad kuni 5. märtsini ja terioloogid paluvad põhjendatult abi, sest ei pääse ligi eraisikute keldritele kus talvitujaid leida võib. Väiksemates keldrites pole talvitujaid tavaliselt hulgaliselt - vast paar-kolm isendit. Kuid möödunud aasta seire käigus loendati ühes keldris rekordarv talvituvaid nahkhiiri ehk üksteist põhja-nahkhiirt. Veelgi haruldasemaks oli kümne pruun-suurkõrva leid ühes keldrist.  

Tavalisemad talvitujad ongi kodukeldrites kas põhja-nahkhiir või pruun-suurkõrv, aga kui talvituja on tundmatu peaks teda pildistama.

Leevike       Pyrrhula pyrrhula

Näeme päris tavalist vaatepilti leevikeste käitumises, kui punakuueline leevikeseisand vabastab oma koha toidumajas, et „emandad“ saaks segamatult või omavahel nageledes toituda. Isaslind valvad emaslinde sel ajal läheduses, oodates „härrasmehena“ oma päevalilleseemnete nokitsemise järjekorda.

Vöötkakk         Surnia ulula     

Vöötkakud on meil vaid juhuslikud talikülalised ja arvukamalt siis kui pisinärilisi saab piisavalt toiduks jahtida nagu tänavu. Tagasirännet oma põhjapoolsetele pesitsusaladele  alustatakse märtsikuul.  

Kes küll ses pakases klikitab? KLIK-KLIKK!

Daila Ozola, kes muidu tõlgib eesti kirjandust läti keelde, on kirja pannud toreda linnuloo, mis aitab talvelinde tundma õppida. Contra, kes muidu kirjutab eesti keeles luuletusi, on selle toreda raamatu läti keelest eesti keelde ümber pannud.

Selle raamatuga võib julgelt talvele vastu minna. Kes küll ses pakases klikitab?

Huvilised leiavad raamatu suuremates raamatukauplustest.