Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 Jõhvikad on valmis ja neid on tänavu palju. Karu on jõhvikalt tulnud ja tema hunnik on kirjatud arvukalt seedimata punaste marjadega – hulk toitaineid on lihtsalt raisku läinud.

Rekord nr. 790     Rände pikkused – karvasjalg-kakk

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk          Aegolius funereus

Pistesääsk

Eestis elab umbes 32 pistesääsklaste liiki, aga viiest erinevast perekonnast ja ohvri verd vajavad pistesääskede emased isendid pärast paaritumist, sest munade valmimiseks on vajalik valkude olemasolu. Sääsevalmikute elu jääb siiski üürikeseks, sest isased elavad tavapärasemalt umbes nädala jagu ja emased, kui mõne üksiku liigi talvitusperiood välja jätta, paar kuud.

Harilik keelikurohi       Carlina vulgaris

Keelikurohud kuuluvad korvõisikulist hulka ja meie looduses kasvab kolm raskelt eristatavat alamliiki. Keelikurohtude seemneid müüvad ka aianduskauplused, aga seda põhjusega.

Looduses eelistab kasvukohal lubjarikkamat pinnast, kasvades loodudel ja hõredamas metsas, kus võib sirguda kuni meetriseks taimeks ning meenutab eemalt vaadates ohakaid. 

Keelikurohi

Pärl kui uue elu alge

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ootab kõiki huvilisi osalema fotokonkursil “Märka mind!”- 2024

Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11 aastased
12-16 aastased
17 aastased ja vanemad

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukaid, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.