Ilma veeta ei saa meist keegi hakkama. Augustiks on hetkel veel napiveeline ja mudane loik kuivanud, aga pidas niigi pikalt vastu olles loomade liikumisteel neile tuttav.

Metsseal on loigu kõrval sügamispuu ja käitumise järgi peaks olema tegu kuldiga. Põdralehm liigub ringi umbes kahekuuse vasikaga. Kährikujõnglaste eest hoolitsevad mõlemad vanaloomad, emasloom imetas neid umbes kaks kuud, aga perekond liigub koos ja ei lagune enne sügist.

Kell on kuus minutit üle kaheksa…

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Esimene pesast väljalend, rõngaste järgi UX, kes koorus 29. mail. Noorem jalarõngaga UW koorus 2. juunil.

Lend õnnestus, oli lühike kestes minuti jagu ja maandumine pesale läks esimese korra kohta hästi. Teine väljalend tunni möödudes oli juba päris noorlinnule kohane, eriti maandumine.

Huvitavad ajad tulekul.

EOÜ teadusajakirja HIRUNDO suvine number pakub päris huvitavat lugemist.

Pikk ja põhjalik lugu annab ülevaate lindude sügisrände loendusest Põõsaspea neemel 2019. aastal, mil kokku loendati koguni 2,36 miljonit lindu.

Lisaks lugu haraka pesamaterjali koostisest ja tõhusaimast rukkiräägu püüdmise meetodist teadusetegemise eesmärgil.

Loe Hirundot veebist:

https://www.eoy.ee/hirundo/

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning kasvavad kiiresti – viimast vaid juhul, kui jagub toitu.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb madalaveelistel väikestel veesilmadel. Mis saab aga poegadest, kui vanemad on valinud viletsa veekogu, näiteks kalatiigi, kus sirguvad suured, poegadele toiduks sobimatud kalad, kes pealekauba söövad pütipoegade eest ära väikesed veeselgrootud?