Loodi lehisepuistu

Rekord nr. 156      Lühimad matkarajad

Loodi lehisepuistu matkarada Viljandimaal, kokku 181 meetrit ehk edasi-tagasi kokku 362 meetrit. On RMK halduses. Viljandimaal Loodi Püstmäel kasvab Eesti vanim ja suurim euroopa lehisepuistu. Lehisesalu rajati siia 1820. aastal poole hektari suurusele maalapile. Lehised külvas seemnetest Loodi mõisnik Heinrich August Von Bock ja tänaseks on see kahesaja aastane mets meie kõrgeim puistu. Kõrgeima lehise kõrgus ulatub 43,5 meetrini ja ümbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt 92 sentimeetrit. Euroopa lehise eluiga ulatub 500 aastani.

Ringikujulistest radadest on lühim Laste loodusrada Võrumaal, Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures, kokku 369 meetrit.

Mets-kurereha

Mets-kurereha valgeõieline vorm

Nädal kujunes tavapärasest tunduvalt soojemaks.

Keskmine õhutemperatuur kõikus 16,8...24,1 kraadi piires, ületades normi (1981-2010. a keskmine) kõige soojemal päeval (neljapäeval) kümne kraadi ja kõige jahedamal päeval (pühapäeval) kahe kraadi võrra.

Päevased õhutemperatuurid ületasid kõigil nädalapäevadel 21 kraadi, kolmel päeval 27 kraadi. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeval neljapäeval 29,9 °C.

Kalakajakas      Larus canus

Linnarahvas näeb sageli tegutsemas sarnase sulestikuga suuri hõbekajakaid. Kalakajakad on eelnimetatutest poole väiksemad: halli mantli, valge sulestiku ja mustade tiivaotstega, kus paar väikest valget laiku. Täiskasvanud vanalindude kaal küündib poole kiloni.

Juba tumeda sulestikuga kaljukotkapoeg Kelly oskab ennast pesal juba ise varju hoida

Kui täna, homme Ilmateenistuse andmete veel õhutemperatuurid veel +30-t ei ületa on ülehomsest oodata edasist temperatuuri tõusu.

Selliste ilmadega hoiavad nii loomad, linnud, kui inimesed keskpäeval pigem varjus  ja liiguvad pigem varaastel hommikuti või õhtuhämaras.

Mis meid ohustada võib?

Kuumarabandus võib tekkida selliste ilmadega keha liigsest kuumenemisest ja vedeliku puudusest, kui keha üle kuumeneb võivad tekkida iseloomulikud sümptomid.