Illustreeriv materjal LK-team

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.  

Salvestas LK-team

Ilmateenistuse lumekaart

Rohu külas Virumaal oli koondunud suurem kari metskitsi. Hoolimata tuisusest ilmast tundsid loomad endid rapsipõllul küllaltki turvaliselt. Ega nad endid inimesest suuremat häirida lasknud sest lähemad loomad jäid jäädvustajast vast 50 meetri kaugusele

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Raudkull ( www.loodusemees.ee )

Raudkull         Accipiter nisus

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Taastatud puisniit Keila rohealal, Niitvälja/Tammiku tee looduslikul alal, Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas, kus kasvavad eesti soojumikas, sile tondipea, püst-linalehik, mitmed orhideede erinevad liigid (viide, viide)

Kuna Eestis pole teada pikka aega järjepidevalt puiskarjamaana kasutatud alasid (seda pole küll ka uuritud), siis ei saa ka üldjuhul rääkida nende taastamisest. Taastada saab võsastunud puisniitu, mida kavatsetakse kasutusele võtta puiskarjamaana. Sellisel juhul ongi mõistlik toimida nagu puisniidu taastamisel.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 543       Suurimad püütud vimmad

Vimb        Vimba vimba

Suhteliselt vähetuntud kala, aga vahel teda ikka püütakse.

Rekordkalad:

1,49 kilogrammi (kala pikkuseks 43 cm) ja püütud Pärnu lahest 1959. aastal. 1,3 kilogrammi, kala püüti Pärnu jõest 2002. aastal.

Loe lisaks Kalapeediast: LINK