Kirjutas ja pildistas Uudo Timm

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Vaatamata sellele, et veebruar on meil keskseks talvekuuks, hakkab loodus vaikselt kevadeks valmistuma ja viimaste aastate heitlik ilmastik annab sellele järjest rohkem hoogu juurde. Nii võimegi juba mõnes tuulevarjulisemas ja päikesele avatud kohas näha üsna pikaks veninud sarapuu ja lepa urbi. See aga tähendab, et puud on neisse just nüüd suunanud oma vitamiini- ja energiavarusid.

Foto Arne Ader

Kolm sokku ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Täiskasvanud metskitse sokud olid enne aastavahetust nudid ja eemalt märgates oli sel ajal kitsi ja sokke omavahel keeruline eristada.

Pildistas LK-team

Kase-maltsaürask toimetab suvisel ajal

Kase-maltsaürask      Scolytus ratzeburgi  

Eestimaa puudel peaks elutsema umbes 70 üraskiliiki ja mõned nende hulgast on tuntud puidukahjurid.

Ülesvõtetel näete meie tavalisema ja tuntuima liigi kase-maltsaüraski tegevusjägi.

Miks ikkagi maltsaürask?

Foto Sven Zacek

Video salvestas Karl Adami

Jäälind ( www.loodusemees.ee )

Jäälind        Alcedo atthis  

Tavaliselt jääb värvika sulestikuga jäälinde meile talvituma umbes sadakond. Linnud saavad tegutseda jäävabadel jõgedel, ojadel ja allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust peaks olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jaanuari viimasel päeval lumikate puudus

Nädal algas soojade, kuid tuuliste ilmadega.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama andmeil 2,7 °C ja teisipäeval 1,9 °C, minimaalsed termomeetrinäidud jäid õhus null kraadile lähedasteks. Sadas vihma, lörtsi ja lund. Avamaastikul puudus lumikate hommikuse seisuga esmaspäevast kolmapäevani.

Kolmapäeval sadas lumi uuesti maha