20. NÄDAL 17.05.– 23.05.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 24 May 2010 19:54:43 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Aas-rebasesaba.

Ilm püsis südasuviselt soojana ja kuivana. Temperatuurirežiim oli tavapärasest 7 - 10 kraadi võrra kõrgem. Päevased õhutemperatuurid tõusid 21 - 26 kraadini ja ööd olid samuti soojad,7 - 15 kraadised. Muld kuivas pinnalt heledaks, sügavamal aga niiskust taimedele jätkus.

Nädala jooksul õitsesid ära kirsid, ploomid, pirnid. Nädala keskpaigas alustasid õitsemist õunapuud, sirelid, tammed, pihlakad ja hobukastanid. Kui eelmisel aastal ei olnud kuusel üldse käbisid, siis sel aastal on tuhandetest kuuskedest vaid mõnel võra tipus uusi käbisid näha.

Mändide võrad värvusid isaskäbidest üha kollakamaks ja nädala keskel algas tolmlemine. Enamus saari läks lehte. Õhus lendles pajude ja haava viljaebemeid. Marjapõõsastel olid moodustunud viljaalged. Taimede areng jõudis nädala lõpuks, võrreldes pikaajalise keskmisega ligikaudu 10 päeva võrra ette.

Võilillede õitemeri kollendas kõikjal. Niideti murusid. Rohukasv oli väga kiire. Aasrebasesabal tuli nädala algul pea välja ja nädala lõpuks õitses. Hiline punane ristik jõudis põldudel kasvada ligi 30 sentimeetri kõrguseks.

Maastikus hakkasid silma ilusad kollased õitsvate talirapsi ja –rüpsi põllud. Suviteraviljad olid nädala lõpuks põhiliselt kolmanda lehe arengufaasis, talirukis hakkas pead looma, suviraps tärkas, enamus kartulit oli juba ümbruskonnas jõutud maha panna. Aedades peenardel tärkasid külvid, aga ka umbrohud.

Haneparved olid põldudelt kadunud. Saabusid peoleo ja ritsiklinnud. Mitmel päeval tiirutasid ja häälitsesid kõrgel taevas linna idapiiril kaks merikotkast. Rästastel olid juba pojad pesast väljas. Sääski tuli kogu aeg juurde, muutudes õhtustel õues viibimistel korrast tüütumateks ja kippudes aknast tuppa. Lendlesid esimesed kiilid ja parmud.

Jõgeval, 24.05.2010.

19. NÄDAL 10.05.– 16.05.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 17 May 2010 19:51:02 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Kullerkupud.

Nädala jooksul muutus ilm korrast soojemaks. Kui esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva kandis ainult 8 kraadini ja teisipäeva hommikul oli tugev hall maas, siis nädala teisel poolel oli ilm südasuviselt soe — päeval tõusis õhutemperatuur 23 - 27 kraadini ja öödki olid enam kui kümne kraadise soojusega. Koos kõrgete temperatuuridega intensiivistus aurumine ja õhtupoolikuks moodustusid vihmapilved. Ümberkaudu kostus müristamist, äikesevihma sadas neljapäeval ja pühapäeval. Pühapäevane sadu oli Jõgeval tugev ja ujutas aiamaad korralikult üle, eriti linna läänepoolses osas. Vesi ei jäänud kauaks maapinnale püsima, vaid imbus kiiresti mulda.

Südasuvine soojus pani looduse kiiresti arenema. Nädala jooksul läks enamik puid lehte ka hilise lehtija tamme. Ainult saarel ei jõudnud veel lehed korralikult lahti minna, samas aga jõudsid saared nädala jooksul ära õitseda.

Põõsastest alustasid esimestena õitsemist magesõstrad ja karusmarjad, reedest alates mustad ja punased sõstrad ja toomingad, mis on Jõgeval viimase 45 aasta keskmisest kolm-neli päeva varasem. Laupäevaks muutusid rohumaad võililleõitest kollasteks, aedades lillepeenrad varaste tulpide õitest punasteks. Õitsesid haralised ploomipuud (alõtšad), pühapäeva õhtuks ka kirsid, mitmed ploomisordid ja pirnid. Õunapuudel olid õiepungad näha, kuid jäid sel nädalal veel avanemata. Pühapäeval andsid kuusekäbid tolmu, niitudel õitsesid esimesed kullerkupud. Umbrohtudest alustasid õitsemist kollakas ja hiirekõrv. Paiselehed levitasid juba vilju, kuid samas võis näha veel ka nende õisi.

Põllukultuuridest hakkas nädala lõpuks õitsema talirüps, hiline ristik oli kasvanud 15...16 sentimeetri kõrguseks, talirukkil oli kõrresõlm tõusnud mulla pinnale, talinisul nimetatud arengufaas algamas, suviteraviljakülvid tärkasid. Massiliselt on levima hakanud maakirbud ja lehetäid, mille vastu tehakse põldudel tõrjet.

Rändlindudest saabusid sel nädalal põõsalinnud, kärbsenäpid, kivi- ja kadakatäks, karmiinleevike, käosulane ja piiritaja. Rästastel ja kuldnokkadel koorusid pojad.

Kihulaste kõrval algas tülikate pistesääskede lendlus.

Jõgeval, 17.05.2010.

18. NÄDAL 03.05.- 09.05.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Tue, 11 May 2010 11:15:07 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Vahtraõied.

Peaaegu kogu nädal oli tavapärasest 3-5 kraadi külmema ilmaga ja alles laupäeval läks soojaks. Kahel hommikul (esmaspäeval ja neljapäeval) oli tugev hall maas, rohul kuni 8 kraadi külma, veeloikudel jää, muldki pealt külmunud. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid argipäevadel 8-12 kraadini. Päikesepaisteline ilm vaheldus pilvisega, sadas sageli. Kolmapäeval õhtul tuli lumekruupe. Tõeliselt soojaks muutus ilm laupäeval, kui temperatuur tõusis õhus kuni 24 kraadini. Päeva teisel poolel oli kuulda ümbruses müristamist ja kella kuue paiku jõudis vihmahoog ka Jõgevale. Äike viis suvise soojuse ning pühapäeval puhus taas kõle tuul, sooja oli ainult kuni 14 kraadi.

Vaatamata külmadele öödele hakkas juba esmaspäeval ööbik Pedja jõe ääres laulma, algas tülikate kihulaste lendluse aeg. Nädala jooksul saabusid väänkael, mets-lehelind, mustpea-põõsalind, räästapääsuke. Endiselt oli taevalaotuses näha lendavaid haneparvi.

Taimede kasv ja areng oli nädala esimesel poolel aeglane, kiirenes aga koos ööde soojenemisega nädala lõpus. Varsakabi oli täisõitsengus ja nurmenukul avanesid esimesed õied. Põõsad hakkasid korrast rohkem rohetama. Lisaks toomingale lehtisid nädala jooksul arukased, pihlakad ja lepad, võõrliikidest lehised. Kaseurvad levitasid õietolmu, algas vahtra õitsemine. Rohi hakkas jõudsalt kasvama.

Põldudel oli kivide koristamise ja kevadkülvi aeg. Tugevate sadude järel muutusid põllud mõneks ajaks pealt poriseks. Talirukis hakkas kõrsuma, talinisul jätkus võrsumine.

Ilmad on soosinud paljasjuursete puude ja põõsaste istutamist, metsakultuuride rajamist.

Jõgeval, 10.05.2010.

17. NÄDAL 26.04.10. - 02.05.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Tue, 04 May 2010 08:23:18 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Sanglepa lodu. Võhma, Saaremaa.

Nädal oli muutliku ilmaga — aegajalt oli jahe ja sajune, siis jälle soe ja päikseline. Kahel päeval tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi, päevane õhutemperatuuri maksimum 18…19 kraadini. Sageli esines varahommikuti maapinnal öökülmasid.

Nädala jooksul muutusid rohumaad tublisti rohelisemaks. Oli lehtimise alguse aeg. Noored lehed avanesid marjapõõsastel, rohetasid magesõstra hekid. Metsadele andsid erkrohelise jume lehtinud toomingad, magesõstrad, kuslapuud ja esimesi hiirekõrvu oli näha üksikutel arukaskedel. Õitsesid paljud pajud, jalakad ja künnapuud. Arukase urvad olid veninud pikemaks, kuid tolmu veel ei andnud. Õitsemist olid alustamas vahtrad. Väga kaunina hakkasid silma puhkevate lehiste erivärvilised noored emaskäbid.

Aedades õitsesid kollased nartsissid ja forsüütia põõsad, metsa-alustes asendus sinilillede sinine värv ülaste valge ja kollase õievärviga. Taimede areng oli tavapärasest kahe kuni kolme päeva võrra ette jõudnud.

Rändindudest saabusid nädala jooksul väike-põõsalind, salu-lehelind, must-kärbsenäpp, kägu ja suitsupääsuke.

Põldudel toimus kiire mullaharimine ja külvitööd. Muldade tahenemine oli ebaühtlane ja paiguti jäi endiselt põldude madalamates osades muld veel märjaks. Aegajalt takistas põllutöid vihm.

Jõgeval, 03.05.2010.

16. nädal - Ilmaülevaade

Looduskalender — Tue, 27 Apr 2010 18:59:30 +0000

Kokkuvõtte koostas: Ele Pedassaar

Foto: Arne Ader

Sarapuu õitseb.

Nädala alguses (19.04) sadas Eestis Põhja-Venemaale kaugeneva madalrõhkkonna järel mitmel pool hoovihma (kohati tuli ka rahet) ning lääne- ja loodetuul, mis ühtlasi ka külmemat õhku tõi, oli tugevaim põhjarannikul: kuni 14 m/s. Õhtu poole sirutus Eesti kohale kõrgrõhuhari, mis taeva pilvedest vabastas ning õhutemperatuuri teisipäeva (20.04) öösel valdavalt miinuspoolele langetas: nädala miinimum mõõdeti Kuusikul: -5,1 °C.

Kesknädalal (21.04) liikus Skandinaavia lõunaosast kirde suunas uus madalrõhkkond, mille ees tugevnes lõuna- ja kagutuul 12 m/s ning saartele jõudnud tihedam vihmasadu levis pärastlõunal mandrile.

Neljapäeval-reedel (22.-23.04) liikus tsüklon üle Lõuna-Soome ja Karjala Põhja-Venemaale, kus jäi väheliikuvaks. Eestis vaheldus sadu selgimistega. Kuna madalrõhkkonna lääneserva mööda saabus Eestisse ka külmem õhk, siis asendus reede öösel vihm mitmel pool lörtsiga. Päeval hajutas kõrgrõhuhari hetkeks pilvi, kuid lääne poolt lähenes uus madalrõhulohk ühes külmema sajuga, mis laupäeva (24.04) öösel mõnele poole ka lumekirme maha jättis.

Laupäeva (24.04) päeval taandus lohk ühes sajuga sadu ida poole ning Läänemere lõunaosast lähenes kuiva õhuga kõrgrõhuala. Lääne- ja loodetuul tugevnes kahe rõhu piiril 9-13, puhanguti 16-18 m/s.

Pühapäeval (25.04) ilm selgines, kuid üle Leedu ja Läti itta liikuva kõrgrõhuala servas püsis tugev läänetuul (puhangud kuni 16 m/s). Päike näitas sel päeval oma jõudu, kui tõstis Kesk-Eestis Türil õhutemperatuuri 13,9 °C-ni (nädala maksimum).

Kui ekstreemumid välja arvata, siis langes õhutemperatuur sisemaal öösiti mõned kraadid miinuspoolele, rannikul oli paar kraadi sooja. Päeval oli sooja 5..12 °C, pilvisemal ja sajusemal ajal jäi õhutemperatuur 2..8 °C vahele.

Veekogud soojenesid. Eesti rannikuvetes võis jääd leida vaid Liivi lahe keskosas (kokkusurutud jää paksus ulatus 10-25 cm-ni), Peipsi oli täiesti jäävaba. Siseveed olid soojenenud nädala lõpuks 4 kuni 7 °C-ni.

16. NÄDAL: 19.04. - 25.04.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 26 Apr 2010 18:51:35 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Konnakudu.

Ilm oli jahe, vahelduva pilvisusega ja tuuline. Öösiti tuul rauges ja enamikel varahommikutel oli maa hallast valge. Aegajalt sadas vihma, mille hulka tuli vahel lumekruupe ja lörtsi. Suurem vihmasadu oli 22. aprilli öösel, kui hommikuks olid tekkinud veeloigud teedele ja vihmaussid roninud asfaldile. Samuti oli vihmausside poolt aetud kuhjakesi näha mulla peal. Aktiivselt liikusid ringi siilid. Harilikud kärnkonnad, rohu- ja rabakonnad kogunesid kudeveekogudele, osad paraku hukkusid autoteedel. Juba nädala alguses oli näha seisva veega tiikides rohukonnade kudu.

Lindudest saabusid nädala jooksul kivitäksid. Jätkus hanede massiline ränne ja endiselt oli näha puhkavaid linde veekogude lähedastel põldudel.

Taimede areng muutus jahedaga väga aeglaseks ja eelmise nädala lõpuks tekkinud ligi nädalane edumaa võrreldes keskmise arengutasemega taandus paaripäevaseks. Nädala jooksul hakkasid õitsema esimesed ülased ja linnamuru hakkas rohetama. Vihmad pidurdasid muldade kiiret kuivamist ja võtsid kevadiste põllutööde tempot alla.

Jõgeval, 26.04.2010.

15. nädal - Ilmaülevaade

Looduskalender — Tue, 20 Apr 2010 19:07:02 +0000

Pildistanud: Ove Maidla, Tartu Ülikool

Vaatamisväärne pildisari Emajõe üleujutusest - 13. aprillil, kella 15 paiku.

http://foto.ut.ee/fotogalerii/2010/YLEUJUTUSED_TARTUS/index.html

Koostas: Ele Pedassaar

15. nädal: päikeseline kõrgrõhuala asendus nädala teises pooles Islandilt saabunud tuhapilvega, mis terves Euroopas kaost külvas.

Nädala alguses Briti saartelt Põhja-Venemaale ulatuv kõrgrõhuvöönd tõi Eestisse udused ööd (eriti saarte piirkonnas) ning päikeselised päevad. Esmaspäeval (12.04) mõõdeti nädala maksimum nii Pärnus kui Lääne-Nigulas: +16,3 °C. Vahepeal segas päikese nautimist teisipäeval(13.04)-kolmapäeval (14.04) üle Eesti kagusse liikuv madalrõhulohk ühes külma frondiga, mis iseenesest tõi sadu vähe, kuid jahutas märkimisväärselt õhku. Kui ööl vastu neljapäeva (15.04) laienes Eesti kohale taas Briti saartelt kõrgrõhkkonna idaserv, langes õhutemperatuur Jõhvis -4,7 °C-ni (nädala miinimum). Samal ajal oli Barentsi mere põhjaosa kohal madalrõhkkond, mille lohk üle Põhja-Soome ja Skandinaavia ulatus ning vähehaaval ida-kagu suunas nihkus. Fakt oli ka see, et ühes sajupilvedega lähenes üle mere Eestile tuhapilv, mille Islandil tegutsenud vulkaan 14.04. kõrgele atmosfääri paiskas. Üksteise järel suleti 15.04. lennujaamu ning Eesti omad katkestasid tegevuse reede (16.04) varahommikul, kui Loode-Eestisse jõudsid esimesed vihmapilved. Päeval liikus lohk ühes vihma- ja tuhapilvedega üle vabariigi edasi ida-kagu suunas ning läänekaare tuul ulatus selle järel 12 m/s.

Laupäeva (17.04) öösel levis üle Eesti väike kõrgrõhuhari ning hommikuks ilm selgines. Samal ajal liikus Islandilt järgmine tsüklon Kesk-Norra rannikule, mis õhtuks Põhjalahe äärde jõudis. Eestis tihenes pilvkate ning lõuna- ja edelatuul tugevnes 12-16 m/s. Pühapäeva (18.04) öösel liikus tsüklon edasi Soome kohale ning Eestis sadas pöörise lõunaservas vihma. Tuul pöördus läänekaarde ning tugevnes iiliti 18 m/s. Hommikul tõi külma frondi järel loodesse pöördunud tuul meie looderannikule ka lörtsihooge. Lõuna- ja ida pool jätkusid vihmahood.

Õhutemperatuur oli nädala lõikes öösiti valdavalt -2..+3 °C-ni, paaril sajusemal ööl oli kohati sooja 5..6 °C. Päevasel ajal tõusis termomeetri näit laias laastus +8..+14 °C-ni, tuulele avatud rannikul pidi arvestama+3..+7 °C-ga.

Lumeolud.

15. aprilliks oli lumi vaatluskohtadest läinud.

Jääolud.

Soome lahel oli veidi jääd kirdeservas (aga mitte Eesti vetes), Väinameri ja Pärnu laht pääsesid nädalaga jääst ning jäämurdja TARMO läks suvepuhkusele. 15-20 cm ulatuvat tihedat jääd oli veel näha Liivi lahel Ruhnu saare lähedal.

Peipsi järve jää oli koondunud kirdenurka, mujal oli järv jäävaba.

Sisevete temperatuur.

Temperatuur veekogudes tõusis jõudsalt ning nädala lõpus mõõdeti sooja 4 kuni 8 °C, vaid Narva jões oli sooja napilt 1 °C.

15. NÄDAL 12.04. - 18.04.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 19 Apr 2010 19:15:49 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Roosa sinilill.

Kevad jätkas võidukäiku. Päeval oli ilm soe ja päikesepaisteline, öösiti veel külmetas ja varahommikuti oli rohul hall maas, muld pealt kohmetanud.

Metsade all jäi lund korrast vähemaks ja veetase hakkas Pedja jões pikkamööda langema. Metsaalused muutusid sinililledest päev - päevalt sinisemaks, kohati hakkas silma lillade õitega näsiniin ja kollakasroheline lepiklill. Männid hakkasid praksuma, esimesed käbid avanesid ja poetasid seemneid. Vahtrate ümbruses oli näha vahtraseemnete idanemist - tiibviljad pika jala peal püsti. Õitsesid haavad, raagremmelgad ja kahevärvilise paju põõsad. Mesilased sumisesid kollaseks muutunud remmelga võrades. Talvitunud emakimalased said nektarit maitsta pajude, paiselehtede ja näsiniinte õitelt. Lindudest lisandusid nädala jooksul suurnokk-vint, väike-lehelind ja lepalind.

Aedades muutsid lillepeenrad lumikellukeste ja märtsikellukeste vahel värvilisemaks krookuste õied. Mustsõstral, magesõstral ja läikival tuhkpuul puhkesid lehepungad.

Põldude äärtes õitses paiseleht.Muldade kuivamine oli pärast keltsa minekut kiire ja juba nädala algul muutusid kõrgemad künninukid siin kandis heledaks, nädala lõpupoole aga oli võimalik valikuliselt juba põlde harida. Taliteravilja ja -rapsi põllud hakkasid maastikus silma oma erkrohelise värviga. Orased oli lumiseenest tublisti hõrenenud. Looduse areng oli nädala lõpuks nii kogunenud efektiivse (üle 5 °C) temperatuuride summa kui ka taimede fenoloogia järgi tavapärasest ligikaudu nädala võrra ette jõudnud.

Jõgeval, 19.04.2010.