http://www.looduskalender.ee/de/taxonomy/term/header/39/0 de Õueonu on unest ärganud ja filosofeerinud http://www.looduskalender.ee/de/node/24407 <div> <div class="rteright"> Kirjutas ja joonistas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div class="rteright">  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Maga.kiiremini_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Maga.kiiremini_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 612px;" /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>Juuli 2015. Ahiküte, immigratsioon ja evolutsioon</strong></div> <div>  </div> <div> <strong>Surnud une ring</strong></div> <div>  </div> <div> <em>Teadlased on kindlaks teinud</em>:<br /> a) Kui te kaotate pool unest, siis saate stressirohkes olukorras oma pikaajalise mäluga raskemini ühendust; <br /> b) Kui te magate öösel vähem, siis suureneb teie kehakaal ja riskite haigestuda suhkrutõppe ning südame-veresoonte haigustesse; <br /> c) Kui te magate öösel vähem, siis on teil tõenäolisem kannatada depressiooni all.</div> <div> <em>Mitteteadlased on kindlaks teinud:</em><br /> a) Kui te ei mäleta olulisi asju, siis püüate neid palavikuliselt meenutada ja ei saa und.<br /> b) Kui te olete paks ja suhkruhaige ja süda teeb muret, siis ei saa te und.<br /> c) Kui te kannatate depressiooni all, siis ei saa te und.</div> <div>  </div> <div> Kes küll aitaks pääseda unetuse surnud ringist? Tuleb õppida magama kiiremini, nagu juhatas Zo&scaron;t&scaron;enko.</div> <div>  </div> <div> Spinndoktori idee: kiiremini magamise äpp. Ei tohi vaid maha magada, kui japsid tahavad ära osta.</div> <div>  </div> <div> Vt ka <a href="http://www.teadus.ee/?p=5230">LINK</a></div> <div>  </div> <div> <strong>Immigrantide aabits</strong></div> <div> a) Villkäppkrabi õppis krabistama Läänemeres;</div> <div> b) Siberi karuputk õppis putkama Eestisse;</div> <div> c) Kuhu on kadunud kotipoisid?</div> <div>  </div> <div> <strong>Moraal:</strong></div> <div> Maises elus sõltub kõik hea ja halb üksnes tundmustest.</div> <div> Deascartes.</div> <div>  </div> <div> <strong>Järeldus:</strong></div> <div> Ma olen näiteks ka selles veendunud, et Päike ei ole auk taevavõlvis.</div> <div> Wittgenstein</div> <div>  </div> <div> <strong>Lugemissoovitus:</strong></div> <div> Chris Steringer, Lone Survivers. How we Came to be the olnly Humans on the Earth. St Martin Grifiin, NY, 2012</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/24407" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Thu, 30 Jul 2015 05:51:43 +0000 Looduskalender 24407 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat http://www.looduskalender.ee/de/node/20242 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/vosa.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/vosa.preview.jpg" style="width: 475px; height: 312px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Täna, 30. mai hommikul on õu äkitselt mõttesse jäänud. Võibolla on temalegi selgeks saanud, et see kohutav palavus, millele järgnes hirmutav külm, ei ole enam väärikas viis end ülal pidada. Õueonu läks seepeale õuele. Kuulas üle hulga aega linnulaulu ja ennäe – ööbik laksutamas kusagil Treppoja kallaste ääres kasvavas toomingavõsas.</div> <div>  </div> <div> Võsa on muutunud eesti keeles justkui millekski pahaks ja kurjaks, hooletuse ja räpakuse sünonüümiks. Kuid võsa on õuele hädavalik nagu inimesele kapuuts või lohmakas mantel, kuhu saab peita oma pea. Võsas juhtub asju, mitte lagedal!</div> <div>  </div> <div> Võsas elab linde ja luusib loomi. Võssa saab minna oma plaanidega ja unistustega. Ning võsast välja tulles need kenasti, kas ellu viia või ära unistada.</div> <div>  </div> <div> Eesti parkides on viimastel aegadel toimunud äge võitlus võsa vastu. Pole siis ime, et linnades jääb linnulaulu üha vähemaks. Seevastu näiteks Brüsseli linnas on iga natukese aja tagant pargike – suuri muidugi ka, aga väikesed eriti ilmekad. Tavaliselt raudvõreaiaga piiratud ja ööseks luku taha pandud. Kuid sellisel pargikesel on imepärane mõju. Siin sa saad end tunda otsemaid linnaliiklusest eraldatult, visata muruplatsile pikali või istuda pingile, mida jätkub nii varju kui päikese kätte. Abiks tulevad hulgalised põõsad, võsa, mis siin on kenasti alles hoitud.</div> <div>  </div> <div> Isegi Brüsseli botaanikaaed, mis on umbes Tartu botaanikaaia suurune ja surutud liiklusmagistraali kõrvale ning sellest madalamale ja mida läbib veel väiksemat sorti autoteegi, ja mida ümbritsevad kõrghooned, on kui looduse kingitus siin suurlinna rahutuse vahel. Kõik tänu võsale. Samalaadi aed on ka näiteks Hamburgis. Otse kesklinnas.</div> <div>  </div> <div> Linnud laulavad ja rahvas puhkab. Päise päeva ja tippliikluse ajal ja kõrval.</div> <div>  </div> <div> Nõnda ülendab võsa tegelikult hinge. Võssa kasvanud põld aga ei pruugi tähendada midagi muud kui tulevast suureks kasvanud metsa.</div> <div>  </div> <div> Õueonu on rahul, et sai oma mõtetega midagi lisada oma &bdquo;Õueonu päevaraamatule“, mida õuehuvilised siiani Apollo ja Rahva Raamatu poodidest leida võivad. Kusagilt raamatuvõsa seest.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/20242" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Mon, 02 Jun 2014 03:06:06 +0000 Looduskalender 20242 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: meenutagem Universumionu http://www.looduskalender.ee/de/node/19215 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div class="rteright">  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Galileo 450_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Galileo 450_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 377px;" /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>Galileo: 450 aastat esimest eksperimentaalfüüsikut</strong></div> <div>  </div> <div> Täna või eile 450 aasta eest, 15. või 16. veebruaril 1564, sündis Pisa muusiku ja muusikuteoreetiku Vincenzo Galilei ja tema kangakaupehe tütrest maise Giulia Ammannati poeg Galileo.</div> <div> Kolm eitust:</div> <div> I Galileo ei sündinud päeval, mil Michelangelo suri, vaid kuus-seitse päeva hiljem.</div> <div> II Galileo ei leiutanud teleskoopi, vaid pani selle autorikaitseõigusi ennetades hollandi prilliklaasimeistritelt pihta.</div> <div> III Galileo ei hõisanud Maa kohta &bdquo;Ta pöörleb siiski!“, või kui, siis pomises seda Päikese koha.</div> <div> Esimene inimese mehaaniline leiutis oli kiil. Galileo rakendas kiilu kaldpinnaks ja mõõtis sellel välja, et raskemad esemed langevad Maa poole samamoodi nagu kergemad. See ei olnud lihtne katse, nagu tunduda võib – proovige seda korrata nüüdsete kelladega, kasutades veerejateks näiteks puust või rauast silindreid. Galileol oli võtta vaid veekell, aga ta sai asjaga hakkama. Temast sai esimene teadaolev ja ajalukku läinud teadlane, kes tõestas, et eksperiment on tõe kriteerium.</div> <div> Detsembril esimesel päeval 1609. aastal suunas Galileo oma parima, 20-kordse suurendusega teleskoobi taevasse. Ta nägi seal paljutki, mida ei oldud enne palja silmaga nähtud, aga ka seda, mida oli nähtud, ent mille kohta ei olnud aimu, mis asjad need on. Päikesel olevaid plekke nägi ja kirjeldas Firenze astronoom ja astroloog Gualterotti 1604. aastal, Kepler jälgis samu plekke <em>camera obscura</em> abil 1607. aastal, pidades neid Merkuuriks. Galileo asus päikeseplekke vaatlema 1611. aasta kevadel ja jõudis lõpuks järeldusele, et Päike pöörleb ümber oma telje. &bdquo;Päikesel ei ole mingit põhjust eelistada seismist pöörlemisele,“ kirjutas ta kenasti.</div> <div> Galileo ei olnud rohkem matemaatik, kui oli muusik, kunstnik, kirjanik, filosoof, nii et temast põhjaliku raamatu kirjutanud Ameerika teadusajaloolane John Lewis Heilbron peab kõige õigemaks sõnaks, mis võtab Galileo kokku, lihtsalt &bdquo;kriitik“. &bdquo;Galileo tõstis maa taevasse,“ kirjutab ta oma raamatus &bdquo;Galileo“. Õueonu saab siia plagieerida, et Galileo kergitas õue taevani, mille tõesust iga õuearmastja teab ilmselgelt.</div> <div>  </div> <div> Galileo mehaanika kohaselt suudab vähimgi jõud liigutada suurimat raskust, kui aega on piisavalt. Liikumise suund on selge.</div> <div> Nõnda siis surugem õlaga, küll ta liikuma hakkab. </div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/19215" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Sun, 16 Feb 2014 18:01:46 +0000 Looduskalender 19215 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: linnud asutasid teaduse ja kunstid http://www.looduskalender.ee/de/node/18896 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="http://www.teadus.ee">www.teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Oueonu.Lind_.10.01.14_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Oueonu.Lind_.10.01.14_0.preview.jpg" style="width: 475px; height: 449px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Sajab talve esimene lumi. Selle helbed on suured - suured, aga kui Õueonu paneb pähe prillid, siis muutuvad helbed pisemaks ja kuidagi teravamaks. Kas saab sellest järeldada, et prillid mõjutavad lund?</div> <div>  </div> <div> Tuleb lindude söögilauale raputada esimesed seemned. Külalisi annab oodata. Senikaua, kuni Õueonu seda teeb, tuleb talle linnuke pähe. Ja ta hakkab mõtlema, kui tähtsad on linnud olnud teadusele. Pole vaja tuua anekdootlikke näiteid Darwini vintide nokasuurusest, mis muutsid meie mõttemaailma ja lõid evolutsiooniteooria. Darwin krabas oma reisilt kaasa kõigi lindude nahad, mis temal ja kaaslastel õnnestus maha kõmmutada. Pärast Londoni Loodusajaloo Muuseumis määrati liigid.</div> <div>  </div> <div> Kuid kui paljude laste huvi teaduse vastu on saanud alguse lindudest! Ja pole kõik neist saanud sugugi mitte ornitoloogideks. Maailmakuulus näide on James Watson, topeltheeliksi avastaja. On Eestiski palju loodusteadlasi, kelle huvi selle vastu, kuidas maailm toimib, on saanud alguse lindudest.</div> <div>  </div> <div> Või mis teadlasi. Kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke. Järelikult: mitte inimene, vaid linnud on pannud aluse teadusele ja kunstidele!</div> <div>  </div> <div> Sest veel enne, kui meie õuele tulid kunstid ja teadused, oli meie esivanematel selge: linnust tasub lugu pidada. Kui oskad linnukeelt, siis läheb elu ludinamalt!</div> <div>  </div> <div> Tere tulemast siis, talvised linnud, kelle söötmisest saavad täis pigem söötjate meeled kui linnukeste kõhud.</div> <div>  </div> <div> 10. jaanuar 2014</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/18896" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Fri, 10 Jan 2014 20:03:03 +0000 Looduskalender 18896 at http://www.looduskalender.ee Õueonu sügisavastus http://www.looduskalender.ee/de/node/18035 <div> <div class="rteright"> Kirjutas ja joonistas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="http://www.teadus.ee">www.teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Looduse_moot.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Looduse_moot.jpg" style="width: 250px; height: 234px;" /></a></div> <div>  </div> <div> Looduse mõõt ja ilma tegija ei ole mitte miski muu kui taimeleht.</div> <div>  </div> <div> Sügisel muutub loodus neljamõõtmeliseks. Suvel rohelise tasapinnalisena tundunud metsamüüris eenduvad punased vahtrad, kollased kased, isegi männid annavad pruuni sekka. Ja ajamõõde muutub tajutavaks – homme ei ole lagendiku taga seisev mets enam selline nagu täna. Kas ta seisabki, hoopis liigub ajas, andes sellest oma värvide muutumisega märku.</div> <div>  </div> <div> Lumi tuleb alles siis, kui puulehed suvatsevad langeda maha. Lehti lumi kardab. Ja kui puulehed talvest tüdinevad, poevad nad jälle okstest välja, lumi kohkub sellest ja läheb taeva tagasi.</div> <div>  </div> <div> Maalehes kirjutab Õueonust Jürgen Rooste:</div> <div> Tiit Kändleri “Õueonu aasta” on poeetiline raamat! Ilmavaatlus maailmajälgimise tähenduses. Õueonul on silma detailidele, ta märkab pisikesi mutukaid, viiteid ja vihjeid ning õu on tema jaoks omaette eluruum, elupaik, nagu maailma enese elutuba.</div> <div>  </div> <div> Ta ei varjagi, et veidi on eeskujuks Karel Čapeki “Aedniku aasta”, aga ma märkan siin ka lausa tõnuõnnepalulikku olemasolemise tunnet. Seda, et iga samm, olemine, muutub kirjanduseks. S.t su pilk ongi selline, et kõik on kunst. Puruvanakesed poris, valmivad päevalilleseemned, maikuu näoga siil...</div> <div>  </div> <div> Ja muidugi ei suuda Kändler endas maha suruda teadushuvilise pilku, aga siin on need kõrvalepõiked pigem humoorikad.</div> <div>  </div> <div> Raamatus vahelduvad üldisemad, konkreetsete kuude biopoeetilised kirjeldused täpsemate päevikumärkmetega, mis mõnd üksikut pisidetaili võtavad lahata, ning Tiit Kändleri enda joonistustega, mis meeleoludega sama sammu astuvad.</div> <div>  </div> <div> <strong>Õueonu aasta </strong></div> <div> <strong>Kirjutanud ja joonistanud: Tiit Kändler</strong></div> <div> <strong>Kujundanud: Eerik Kändler</strong></div> <div> <strong>Teaduslugu 2013, 80 lk</strong></div> <div>  </div> <div> Nagu esimene varasügisene kaseleht, potsatas õuele uhiuus raamat &bdquo;Õueonu aasta“.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/oueonu_aasta.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/oueonu_aasta.jpg" style="width: 250px; height: 167px;" /></a></div> <div>  </div> <div> &bdquo;Õueonu aasta“ avaldab selget rõõmu õuest, nii nagu see ühele avalale Õueonule on antud.</div> <div>  </div> <div> &bdquo;Ah, mis, tegin natuke nalja kah,“ kommenteerib Õueonu ja läheb õue peale.</div> <div>  </div> <div> Müügil Apollos ja Rahva Raamatus. </div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/18035" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Fri, 04 Oct 2013 20:43:48 +0000 Looduskalender 18035 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - Mihklipäev http://www.looduskalender.ee/de/node/14673 <div> <div class="rteright"> Pildistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, teadus.ee</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kontpuu1A.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" rel="lightbox" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kontpuu1A.jpg" /></a></div> <div> <em>Kontpuu</em></div> <div> <strong><br /> </strong></div> <div> <strong>29. september</strong></div> <div>  </div> <div> Mihklipäev. On paras aeg mõtelda, milline on inimese suhe õuega. (Stampselt väljendudes – suhe loodusega.) Kas see on üks-üks või üks-kümme või hoopis irratsionaalsemalt üks-pii?</div> <div> Nägin filmi heliloojast John Cage’ist ja temaga juhtus sihuke lugu, et kõigepealt avastas, et igast asjast saab heli luua ja siis sattus kuidagiviisi elama New Yorgist eemale, tervelt kümme kilomeetrit. Õudne lugu, polegi miskeid numbritega avenüüsid, ainult puud ja puud. Kõmbib siis metsas ja näeb äkki – miskit kasvab metsa all. Lähemal uurimisel selgub, et see on seen. Ja hakkaski mees lisaks helide ainulaadsele loomisele tegelema tummade tunnistajatega ja sai väga heaks seenetundjaks.</div> <div>  </div> <div> Kuid mis saab siis, kui inimese suhe õuega kaob hoopis? Kui ühel heal päeval inimene ei saagi enam aru, kas ta on õues või köögis, aasal või kontoris, metsas või hotellis? Kas saab siis öelda, et inimene on metsistunud? Aga kuidas saab inimene metsistuda, kui mets on maha võetud?</div> <div>  </div> <div> Selle mõtte peale saab Õueonu rõõmsaks. Kui mets võetakse maha, siis vähemalt üks hea asi – inimene ei saa enam metsistuda ega metsa poole olla ega metsa minna.</div> <div>  </div> <div> <strong>30. september</strong></div> <div>  </div> <div> On väidetud, et looduses ei ole midagi tarbetut. Kuid kas looduses tõepoolest ei ole midagi tarbetut? Looduses peaks ju olema kõik, mida me üleüldse välja suudame mõelda – ulatub meie õu ju vähemalt 13,6 miljardi valgusaasta kaugusele. Kui me nüüd väidame, et seal ei olegi midagi tarbetut, siis vähemasti on see ütelus ise üsna tarbetu. Nii et vähemalt üks tarbetu asi ikka on.</div> <div>  </div> <div> Tuleb tummalt tunnistada, et tarbetuid asju on kõiksuslikus looduses täpselt sama palju kui tarbekaid, sest me ei hakka ju Cantori moel vaagima tarbetute asjade hulga ja tarbekate asjade hulga kardinaalsuste üle, et kumb hulk on võimsam teisest ja kumb mahub kumma sisse. Cantor läks oma lõpmatuste üksteise sisse mahutamisega hulluks. Õueonu läheb parem õue peale.</div> <div>  </div> <div> Paistab päike, ülalt vasaku õla tagant. Kui nina on metsataguse mere poole.</div> <div> Kontpuu punalaiguline, rohelise kuuse ees uhkeldamas. On see nüüd tarbetu või tarbekas, aga ilus ometi.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/14673" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Sun, 30 Sep 2012 19:51:45 +0000 Looduskalender 14673 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat. September. Omaosalus http://www.looduskalender.ee/de/node/14631 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, teadus.ee</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamatSept.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamatSept.preview.jpg" style="width: 475px; height: 388px;" /></a></div> <div>  </div> <div> 08. september</div> <div> Taust on tähtis ka ja eriti just õuel. Need, kellele vaimne elu on vaid tsirkus, ei mõista eales õue elu. Soomlase Pentti Saarikoski luule ei ole ju tegelikult miski luule ega tema proosa miski proosa, need on vaid nn luule ja nn proosa. Sest mingi nimega peab asju nimetama. Kui ei ole nime, ei ole asja, arvab inime. Kuid asjal pole nimega asja.</div> <div> Kurg on kurg ikka, kas nimetame teda kureks või harakaks. Kurg lendab kuremaale. Talvel on see lõuna, suvel põhja. Ütleb Saarikoski: &bdquo;Ah et Egiptimaale? Tasub ettevaatlik olla, vanaks seal ei ela – kui ei võta Niilus, võtab vaarao.“</div> <div>  </div> <div> 23. september</div> <div> Ainus liim, mis vees ei lahustu, on hinnalipiku liim – eriti, kui see on kleebitud asja kõige nähtavamale küljele. Nõnda püsib hinnalipik kauem kui kaup. Kuidas oleks elada maailma, kus kaup oleks hinnalipik, ja hinnalipik kaup. Või polekski see nõnda tore, kui kaubad kestavad mälus kauem?</div> <div> Sama asi õuega – ainus asi, mis õuel püsib, on igasugune risu-räsu. Õu võib minna hukka, kuid risu-räsu jääb. Tuleb elada nõnda, et see teadmine annabki jõudu.</div> <div>  </div> <div> 24. september</div> <div> Õueonu loeb lehest, et arstionu hoiatab – tuleb suurendada omavastutuse määra. Jäid haigeks, siis vaatame, äkki sa piisavalt ei teinud kükke ja selle asemel mugisid saia? Võta siis näpust ja ravi end ise või maksa mulle kogu rahaga. Nojah, pole midagi uut siin õue peal. Murdub ikka puu, kes ennast pole tormi käes noorest peast harjutanud. Kes on kasvanud vaikuses ja rahus, selle rabab ootamatu torm jalalt.</div> <div>  </div> <div> 25. september</div> <div> Õueonu näeb aknast, et pole näha midagi uut. Kõik on juba nähtud – puud ja lehed, rohud ja kõrred. Aga ikka nad kasvavad. Ennenägematu lugu!</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/14631" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Tue, 25 Sep 2012 18:07:37 +0000 Looduskalender 14631 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - mai http://www.looduskalender.ee/de/node/13495 <div> <div> Pildistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="mailto:tiit.kandler@teadus.ee">tiit.kandler@teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/BrusselVesi.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/BrusselVesi.preview.jpg" style="width: 475px; height: 356px;" /></a></div> <div> <em>Brüssel</em></div> <div>  </div> <div> <strong>23. mai</strong></div> <div> Õueonu jalutab Brüsseli eurokvartalist vaid kvartalikese välja, ja kuhu ta ka ei läheks, on pargid võtta. Linnapark on ju linnaõu, kas pole. Brüsseli õueonud teavad, et pargis peab olema ka nurgakesi, mida meie pargikujundajad minetaksid võsaks. Metsikuvõitu põõsastikke puude all, paiku, kus kasvab, mis kasvab. Tänutäheks selle õuetarksue eest kajab Brüsseli kesklinngi linnulaulust. Vähe sellest, Brüsseli parkides on mõned aastad kombeks vähemalt ühes nurgakeses kasvatada taimi, mida meie õuerahvas tavaliselt umbrohtudeks nimetab. Nõgesed, ohakad, võililled, Rakvere raibe. Huvitav, kuidas on prantsuse või flaami keeles Rakvere raibe? Amsterdami nuhtlus või Pariisi häda?</div> <div>  </div> <div> <strong>29. mai</strong></div> <div> Kevad kõnnib õuele, olgu ilm külmavõitu või soojapoolne. Kuid kõik õued ei ole võrdsed. Õueonu loeb teadusuudisest, et Bristoli Ülikooli arheoloogid on teinud olulise avastuse. Pärilik ebavõrdsus sai alguse kiviajal 7000 aasta eest. Põllumehed, kes maeti ühes tööriistadega, olid parema maa omanikud kui need, kes maeti ihuüksi. Teadlased analüüsisid strontsiumi isotoopide koostist säilinud luustikes ja leidsid, et mehed, kellega koos maeti maha puidutahumiskirved, sisaldasid vähem erinevaid isotoope, mis tähendab, et nad elasid viljakal lössil. Vaat siis. Mida sellest uudisest järeldada? Õueonu mõtleb, et kas tal on mõni puidutahumiskirves. Jah, on küll, ja isegi mitmest ajastust – venekirves ja fiskarskirves. Nüüd tuleb osta ka kivikirves. Huvitav, millal on tööriistapoes kivikirveste odavmüügikampaania? Tuleb savitahvlite pealt lugeda.</div> <div>  </div> <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Teaduskabaree9.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Teaduskabaree9.preview.jpg" style="width: 475px; height: 672px;" /></a></p> <div>  </div> <div> <strong>Teaduskabaree: teaduse keel ja hääl</strong></div> <div>  </div> <div> <strong>NB! Teaduskabaree paik veidi muudetud!</strong></div> <div>  </div> <div> Neljapäeval, 31. mail kell 19.00, Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3.</div> <div>  </div> <div> Tavalises kohas tagasaalis Teaduskabaree ei toimu, vaid Tartu Ülikooli ruumes 2. korrusel, sisseminek teatri Puhveti uksest 30 m paremalt, juhatavad sildid on mõlemal uksel. Joogid - söögid saadaval nagu muiste.</div> <div>  </div> <div> Hooaja viimane Teaduskabaree uurib, kuidas teadust keelekaks ja häälekaks teha. Sellest kõnelevad oma kogemustele põhinedes teaduse populariseerijad. Priit Ennet  teadusest läbi eetri, Arko Olesk ja Tiit Kändler teadusest paberil, Martin Vällik teadusest pseudokeeles. Luule ja muusika Sädelev Kass. Näitleja, lavastaja, muusik Tõnu Tepandi tutvustab oma inimhääle teooriat ja praktikat: &bdquo;Alguses on hääl”.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/13495" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Wed, 30 May 2012 18:56:25 +0000 Looduskalender 13495 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: mai http://www.looduskalender.ee/de/node/13395 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamatMai2012.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamatMai2012.preview.jpg" style="width: 475px; height: 514px;" /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>Õueonu päevaraamat: mai</strong></div> <div>  </div> <div> <strong>5. mai</strong></div> <div> Õueonu otsustab korraldada õuelaupäevaku – nagu tal sel ajal tavaks on. Treppoja äärse maariba üleujutus on taandunud ja nagu igal aastal jätnud sinna mälestuseks inimese poolt asjastatud loodust. Ennast muda täis kaaninud õllepudel. Kurvalt tühjaks jäänud krõpsupakitükike. Hädavajalikuks turvajaks olnud vahtplastinutsakas. Lõbusalt liugu lasknud punase salvokelgu tükid, mis end maailma eest häbiga ojaliiva sisse on söönud. Millal viimati salvokelke müüdi? Kindlasti on selle ajaga jõudnud sirguda kui mitte mitu inimpõlve, siis oravate, rähnide ja leevikeste põlvkondi kindlasti. Kas tuleks veemudast välja sikutatud leid pakkuda Eesti rahva Muuseumile, Lennusadamale või siiski pista suurde sinisesse prügikotti ja tõsta värava taha äravedu ootama? Õueonu otsustab viimase kasuks.</div> <div>  </div> <div> <strong>6. mai</strong></div> <div> On uskumatu, kuis kasvab võsa mõõtmatu kiirusega. Selle mõne aastaga, mis Õueonu pole taeva poole sirutuvaid toomingaid ja pihlakaid, vahtraid ja vaarikaid välja sikutanud, on neist saanud juba kraavikallast ja aiaääri palistav väärikas võsa. Millal saab puuhakatisest võsa? Tahame näha puude tagant metsa, aga ei pea vääriliseks näha võsu tagant võsa. Võsa sind võtku, mets sind katku.</div> <div>  </div> <div> <strong>13. mai</strong></div> <div> Õueonul on selline tunne, et tuleks üles teha lõke, sööta seda võsa ja okste ja mulluste lehtedega. Ninna tungib naaberõue lõkkeving, olgugi et lõke ei asu nägemise ega kuulmise ulatuses. Nina on vägevam kuitahes terasest silmast ja erksast kõrvast.</div> <div> Kuid selles tahtmises ei ole miskit uut. Söestunud luude ja taimetuha analüüs Lõuna-Aafrika setetes viitab, et <em>Homo erectus </em>tegeles tuletegemisega miljoni aasta eest ja võibolla isegi küpsetas sellel oma einet.</div> <div> Lõkketule valdamine vallandas evolutsioonilise pöörde. Selle abil võis vastu panna kliimamuutustele – soojendada end, kui külmemaks muutus –, aga ka saada toidust kätte enam vajalikku ja seega siis toita ära rohkem rahvast. Aega kulus vähem, energiat sai enam – oli võimalus saada rohkem lapsi ja toidu jahtimisest üle jäänud ajal tegelda tühja-tähjaga, mis võis kasvatada aju.</div> <div> Tavaarusaama kohaselt läideti esimene tuli 400 000 aasta eest ja selle tegid nii neandertallased kui nüüdisinimesed. Lõuna-Aafrikast Põhja-Kapimaa koopast leitud fossiilsed luud kõnelevad, et neid on kuumutatud üle 400 Celsiuse kraadi. Luud leiti koopast 30 meetri sügavuselt, mis viitab, et need maeti maha. Leiti isegi 1,7 miljoni aasta vanuseid põlenud luutükikesi.</div> <div> Nõnda võisid hominiinid tule enne nüüdisinimest leiutada. Kole lugu küll. Kui nad poleks lõket leiutanud, ei peaks me nüüd tuld tegema ega oma maju kütma ega selle peale raha raiskama. Enamgi veel – meil ei oleks ei maju ega isegi mitte facebooki. Meil ei oleks meid. Meil ei oleks meie õue.</div> <div> Selle arutluse peale on käes õhtu ja lõket teha pole enam jaksu.</div> <div>  </div> <div> <strong>18. mai</strong></div> <div> Orav tuleb ja vaatab akna taga laua taga arvuti taga istuvat Õueonu. Kus on pähklid, mida veel eile toidumajakesest leida sai? Rähn lendab ja kordab orava tarmukat vaadet. Siis saabub leevike: kus on seemned? Kuidas neile selgeks teha, et on maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis. Kui tegelikult ju ei ole, ja akna taga võimutseb igikestev sügis. Kuid sügis võib ju võimutseda, kevad suudab siiski end sellest läbi närida. Kui vana on see õueliste võim läbi suruda oma tahtmist, olgu siis ilm milline tahes – või isegi ilmastik jäisem või sulasem? Mida kaugemale vaadata, seda vanemaks saavad õuelised.</div> <div> Jah, mida edasi geenitehnoloogia areneb, seda vanemaks liigid saavad. Nii näiteks näitab uus geneetiline analüüs, et polaarkarud lahknesid oma lähimatest sugulastest 600 000 aasta eest. Nõnda siis on nad siiani arvatust viis korda vanemad. Jääkarudel on olnud arktiliste tingimustega kohanemiseks palju enam aega, kui siiani arvati. Ajal, mil jääkarud lahknesid, jõudis kätte Pleistotseeni külmim aeg, mis võis anda tõuke jääkaru evolutsiooniliseks arenguks selliseks elukaks, nagu me teda praegu tunneme – ja millisena kaitsta püüame. Miks kaitseme jääkaru, kuid mitte jääeelkaru?</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/13395" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Sat, 19 May 2012 14:14:38 +0000 Looduskalender 13395 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - aprill http://www.looduskalender.ee/de/node/13091 <div> <div class="rteright">  </div> <div class="rteright"> Kirjutas ja pildistas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="http://www.teadus.ee/">teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div> <strong>22. aprill</strong><br /> Vahelduseks on hakanud paistma vahelduva pilve tagant vahelduv päike. Õueonu läheb, võtab reha ja vaatab, kas maa on märg või kuiv. Ja avastab õuelt mingid jäljed. Lähevad risti üle rohu, tulevad aia juurest ja jõuavad ojakaldani. Suured jäljed, üksteisest kaugel nagu oleks põder või kingadega karu olnud. <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/jaljed0412.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/jaljed0412.jpg" style="width: 250px; height: 167px;" /></a></p> <p> Põõsa all maad ka tuhnitud, sammalt üles aetud. Ei teiselpool oja, ei teiselpool aeda jälgi pole. Siis loeb Õueonu lehest, et linnas 50 kilomeetri kaugusel on karu jalutanud. Mehed saadetud otsima, otsinud ja otsinud, küsinud eide käest, aga ikka ei leidnud. Siis küsinud karutundja Peep Männili käest, et mis siis nüüd saab. Männil vastu, et karul karu aru. Õueonu pildistab jäljed üles, äkki ongi sama karu, aga siin lendama õppinud? Lendkaru? Võibolla keegi teab.</p></div> <div>  </div> <div> <strong>21. aprill</strong><br /> Õuel leidub veel veidi lund, millega end hõõruda. Õueonu ei võta veel lindude söögimaja maha, pistab sinna hommikuti päevalilleseemneid ja mõned sarapuupähklid. Rasvatihastel on nüüd oma tegemised, nemad eriti huvi ei tunne. Küll aga on ilmunud välja isaleevike, ja seejärel, mõne päeva pärast on ka emaleevike platsis. Küllap siis isane kelkis emase ees, et tal on söögilaud kaetud.<br /> Õueonu saab olla uhke – on ühe kelkimise taga ja aidanud kaasa loodetavasti õnnelikult kulgeva ühenduse tekkele. Või kestmisele – kes seda teab. Isaleevike aga käitub keset päeva äkitselt kummaliselt, istub all klaasist õueukse taga, konutab, vahib sisse. Emakass Ooper vahib seest vastu. Õueonu avab ukse, kass volksab välja, piilub leevikest, too ei liigatagi. Õueonu tahab leevikese vaikselt kühvlile pühkida, et ta aia taha toibuma viia. Volksti! tõuseb lind lendu – ja läinud ta ongi. Polnud tal häda miskit. Imeline õu!</div> <div>  </div> <div> <strong>15. aprill</strong><br /> Saunas käies saab ikka veel end lumega hõõruda. Lõkketegemise avastas inimene varem, kui senini arvati, võibolla 1,7 miljoni aasta eest. Millal hakkas esimene inimene end lumega hõõruma? Õueonu võtab lindude söögimaja maha. Tuleb rähn, vaatab siit ja sealt, ja siis etteheitvalt Õueonule otsa. Õueonu läheb ja paneb söögimaja tagasi.</div> <div>  </div> <div> <strong>10. aprill</strong><br /> Ilm on nagu sandisent. Kevadet ei ole ja tundub, et ei tule ka.<br /> Õueonu paneb lindude söögimajja sarapuupähkleid. Tuleb orav. Orava nimi on Lind. Miks muidu käib ta lindude söögimajas. <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/rahnimaja.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/rahnimaja.jpg" style="width: 250px; height: 167px;" /></a></p> <p> Tuleb ka rähn, napsab pähkli nokka ja läinud ta ongi. Kus ta küll kavatseb alasi leida, et tuum kätte saada?</p></div> <div>  </div> <div> TEADUSKABAREE: MUUTUB TEADVUSKABAREEKS</div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/plakat_0.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/plakat_0.jpg" style="width: 250px; height: 353px;" /></a> <p> Kel kõrvad, see kuuleb, kel silmad, see näeb, kel teadvus – kas see teab?<br /> Neljapäeval, 26. aprillil kell 19.00 Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatav teaduskabaree on omamoodi teadvuskabaree. Selle teemaks on &bdquo;Kuidas valmib vaim?” Vestlevad psühholoog Talis Bachmann ja füüsik Laur Järv, vestlust seab teadusajakirjanik Priit Ennet. Kupleed ja muu muusika ansamblilt &bdquo;Sädelev Kass”, mõttemängu juhib Tiit Kändler.</p></div> <div> Pääs vaba, info <a href="http://www.teadus.ee/">www.teadus.ee</a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/13091" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Tue, 24 Apr 2012 17:12:26 +0000 Looduskalender 13091 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - 26.03 http://www.looduskalender.ee/de/node/12758 <div> <div class="rteright">  </div> <div> Pildistas ja kirjutas <strong>Tiit Kändler</strong>, <a href="http://www.teadus.ee/">teadus.ee</a></div> <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Tilk2A.jpg"><img alt="" class="image imagethumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Tilk2A.jpg" style="width: 400px; height: 600px; " /></a></p> <div> On teada, et inimene pole ainus, kes on muutnud õue palet. Sinivetikas ja vihmauss on muutnud planeedi palet. Seega siis ka õue palet. Kuid kas keel on muutnud õue palet? Kui ütleme &bdquo;õu”, kas siis midagi õuel muutub? Kui aga vihmauss sõnatult tegutseb, siis ju muutub. Õueonule ainult tundub, et ta teeb midagi õuega, kui ta sellest oma kallimale pajatab. &bdquo;Rookisin lund, lõhkusin puuhalge, tõstsin üles murdunud männioksa.” Tegelikult on ta teinud midagi oma meelega. Lumi, puuhalud, männioks, õu on Õueonul meeles, meelte sees, õuel aga ei ole Õueonust sooja ega külma. Veidi sooja ehk siiski. Täna pani Õueonu pliidile puid alla. Selle tagajärjel paiskus õuele rammusat kasvuhoonegaasjat süsihappegaasi. Õueonu loodab nüüd siiralt, et taimedel on sellevõrra lahedam hingata ja ehk veidi soojem ka. Millal ometi lõpeb ära see öine öökülmutamine?</div> <div>  </div> <div> Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel on hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Kuidas saame aru, et meile tundmatut &bdquo;keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt? Et tema keel on samast hulgast meie omaga, et mee keeltel on vähemasti ühishulk.</div> <div>  </div> <div> Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud. Õueonud ei karda nii väga, sest nad on vahel madusid näinud ja teavad, et nood ei lenda ega tuiska kallale.</div> <div>  </div> <div> Me teame, et puu ei kõnni. Kas aga vajame lõputu arvu puid, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, on sõna, nagu näiteks &bdquo;õu”, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi? Et &bdquo;õu” tähendab, aga &bdquo;õi” ei tähenda? Võibolla mõne rahva jaoks tähendab siiski? Oli aeg, mil &bdquo;murutrimmer” või &bdquo;rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.</div> <div>  </div> <div> Osata lindude keelt. Osata õue keelt. Õueonu unistus. Oh, oskaks vähemasti arvuti keelt.</div> <div>  </div> <div> Lewis Thomas (1913–1993), Ameerika arst ja esseist: &bdquo;Keel on see, mille jaoks on lapsepõlv.” Matemaatika on keel, milles kõnelevad kõik teadused. Kas matemaatika on ka see, mille jaoks on lapsepõlv? Kas äkki on hoopis õu see, mille jaoks on lapsepõlv? Ja Õueonu jaoks on õu justkui lapsepõlve kestmine?</div> <div>  </div> <div> Neljapäeval toimub teaduskabaree:</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/teaduskabaree7.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/teaduskabaree7.preview.jpg" style="width: 475px; height: 672px;" /></a></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/12758" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Mon, 26 Mar 2012 15:37:57 +0000 Looduskalender 12758 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat. Märts http://www.looduskalender.ee/de/node/12661 <div>  </div> <div class="rteright"> Kirjutas ja pildistas <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kaev2012A.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Kaev2012A.preview.jpg" style="width: 475px; height: 713px; " /></a></div> <div>  </div> <div> Kvantmehaanika õpetab, et tillukeste asjade maailmas kehtib määramatuse suhe. See tähendab, et kui mõõdad osakese asukoha väga täpselt, siis kiirus jääb täpselt tabamata. Sama asi on energia ja ajaga. Kas määramatuse suhe kehtib ka õuel? Muidugimõista. Kui jääd ikka vahtima, kus see rähn istub, ega siis ei näe, kui kiiresti aeg lendab.</div> <div>  </div> <div> Taeva alt kostab hääli, aga kedagi pole näha, Pilved on tulnud alla, õue peale ja kajakad siia enam ei paista, nende kujudel pole siia asja.</div> <div>  </div> <div> Õueonu loeb, et ülikoolis on homme avatud uste päev. Kas tähendab siis see, et igal muul päeval on seal suletud uste päev? Kuhu lähevad siis neil 364 päeval üliõpilased? Õuega on tore lugu. Sellel ei ole kunagi avatud uste päeva. Seega siis ka suletud uste päeva. Mis on õue uks? Õue uks on meel. Silm ja kõrv, nina ja nahk, suu takkaotsa.</div> <div>  </div> <div> Kevadtalvine lumi teeb näo, justkui oleks ta ettevõtmine tõsine ja vaibumatu. Sajab laialt ja hooga. Jääd teda uskuma, ja kohe on vihm platsis.</div> <div>  </div> <div> Orav on tehtud selleks, et süüa pähklit. Pähkel on tehtud selleks, et toita oravat. See on paras pähkel, milleks on siis vaja tange.</div> <div>  </div> <div> <em>19. marts.</em></div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/12661" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Mon, 19 Mar 2012 13:28:07 +0000 Looduskalender 12661 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: veebruar http://www.looduskalender.ee/de/node/12436 <div>  </div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas: <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/oueonupaevaraamat8.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/oueonupaevaraamat8.preview.jpg" style="width: 475px; height: 506px; " /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>1. veebruar</strong><br /> Kui me kuulutame, et absoluutset tõde ei ole olemas, kas see on siis absoluutne tõde?</div> <div> Hästi, absoluutset tõde ei ole olemas. Aga kas on olemas absoluutset valet?</div> <div> Õueonu on mõistnud, et teda süüdistatakse tolerantsuse puudumises. Temale nimelt ei meeldi, et mõni tüüp talle hinge sülitab. Ja vahel ütleb isegi välja, et ei meeldi. See aga tähendab, et ta ei ole tolerantne. Kuid kas õu on teie arvates tolerantne?</div> <div> Kas õu saab olla absoluutselt tolerantne? Õueonu arvab, et absoluutselt tolerantne õu sureb kohe välja, sellest saab kui mitte just Kunstiakadeemia ehitusplats, siis vähemasti selle maa alune parkla. <p> <strong>2. veebruar</strong><br /> Õueonu loeb teadusuudist: äädikakärbsed vahivad taevasse, et kursil püsida. Sellest ta järeldab, et taevas on äädikakärbsele vajalik nagu, ütleme, õhk. Õhku vajab äädikakärbes, et hingata ja et lennata. Lendamiseks sobivad vähem või rohkem kõik gaasid, hingamiseks aga ainult hapnik. Hapnik on ainus asi siin ilma peal, mida enamjuhul ei osteta ega müüda ja millele hingamise tarbeks ei ole hinnasilti peale löödud. Õu saab hapniku poolest vaevalt ots otsaga kokku. Ta valmistab elu jooksul Päikese energiast ja süsihappegaasist sama palju hapnikku, kui kulutab peale surma oma taimede lahti lammutamiseks.</p> <p> Inimene teeb üha enam kohvimasinaid ja autosid. Ta teeb õuedele üha enam kohti - joomise kuure ja ilusaid siledaid rohuvabasid parklaid. Nõnda saab õu teha üha vähem hapnikku ja ainus, millele Õueonu saab loota, on see jube ja kole radioaktiivsus. Maa seest ja ülalt taevast tulev radioaktiivsus lammutab lahti vee molekuli ja hopsti! hüppab sellest välja hapnik!<br /> Oh lahe ja hea, saab hinge tõmmata.</p> <p> <strong>3. veebruar</strong><br /> Õueonu toa ja õue vahel, otse varjualuse posti küljes on termomeeter. Termomeeter on riist, mille ülesandeks on mõõta temperatuuri. Üksi temperatuur pole termomeetri jaoks küllalt soe või külm, mõnus või vastik. Kuid termomeetril, nii imelik kui see ka ei tunduks, on siiski teatav empaatiavõime. Õueonule on sattunud sõbralik termomeeter. Kui õues on kole külm, näitab see mõni kraad soojemat ilma. Ja kui on jube palav, siis jälle näitab veidi-veidi jahedamat.</p></div> <div> Selliseid tarbijasõbralikke termomeetrid teha võiks olla hea äriidee, mõtleb Õueonu ja läheb ja paneb saunaahju alla tule põlema. Ja võtab toas tule üles. Paneb tule alla ja võtab tule üles. Termomeeter aga muudkui mõõtku, see on tema asi, mida ta siin mõõdab. <p> <strong>6. veebruar</strong><br /> Õuel tuleb otsida mitte ainult seda, mis on olemas, vaid ka seda, mida ei ole olemas. Mis ei ole avaldanud, mis on varjatud. Noh, on ju kosmoloogide jaoks olemas selline asi nagu tume mateeria ja koguni selline asi nagu tume energia. Ja need kaks moodustavad nende sõnul kogu universumist vähemalt 96 protsenti. Kujutage ette me tunnetame vaid nelja sajandikku võimalikust maast ja ilmast. Nojahh, aga miks ei võiks me arvata, et tunnetame vaid nelja sajandikku oma lähedastest rehkendamata siis kaugemaid tegelasi. Ja miks ei võiks me arvata, et varjatud õu, tume õu on isegi suurem kui nähtav ja tajutav õu? Eesti ökoloogid tulid hiljuti selle peale, et mõõta mitte ainul elurikkust, seda, kui palju liike õuel elab, vaid ka puuduvat elurikkust. Nad nimetasid selle tumedaks elurikkuseks.</p></div> <div> Nõnda siis pakuvad meie ökoloogid välja uurida seda, mida ei ole, ehk siis omamoodi vaakumit liikide koosluses. Nii nagu vaakumist lipsavad välja virtuaalsed osakesed, mida on suudetud täiesti reaalselt mõõta, nõnda pakuvad Meelis Pärtel, Martin Zobel Meelis Pärtel ja Robert Szava-Kovats mõõta virtuaalseid liike.</div> <div> Tõepoolest, kõlab uhkelt mõõta üle tume õu, virtuaalne õu. Eriti viljaks mõte veebruaris, mil vähesed taimed kannavad vilju ja vähesed loomad on vilja kallal. Võibolla tuleb nautidagi pigem tumedat õue kui seda heledat, Õueonule nähtavat? <p> <strong>7. veebruar</strong><br /> Õueonu sai kallimalt kingiks kalendri. Pisikese, Rooma linna vaadetega. Iga kuu jaoks üks vaade ja puha. See kalender Õueonule meeldib. Tuleb jaanuar, ja on Colosseum, saabub veebruar, ja on käes Piazza Navona. Selge see, veebruar on palju lühem kui jaanuar, sinna juba Colosseum ei mahu. Tuleviku ennustamine on kahtlane asi, aga Õueonu siiski püüab ja ennustab, et mais tulevad kätte Hispaania trepid. Eks siis näis, kas ennustus täitub.</p></div> <div> Nii et kõik on vahva, on ainult üks häda. Kalendrikesel on taga magnet. Ja see tähendab, et tuleb leida üks magneetik, mille külge see kalender klõpsti! kinni hüppaks. Ühesõnaga rauast värki on vaja. Kui väga Õueonu ka ei otsiks, tema ei leia ühtki rauast asja. Õuel muidugi oleks, labidas ja reha näiteks, aga kuidas sa reha külge talvel ikka kalendri pistad. Võibolla mais, Hispaania treppide aegu.</div> <div> Köögis oleks ka, köögis ju külmkappi selle järgi ära tuntaksegi, et see on asi, millel on palju magnetklõpskaid küljes ja sihukeste magnetklõpskate tagant saab süüa. Seda õpetatakse nüüd juba lasteaiaeelikutele. Lapsed on tänapäeval targad. Saavad oma tarkuse suisa külmkapipiimaga kätte. Aga külmkapi peale ei saa Rooma kalendrit klõpsata, seal on Einsteini valemitega klõpsak ees. Einstein pidi Saksamaalt Adolfi eest vehkat tegema, aga Rooma Veneetsia platsi kirjutusmasina ehitas Benito, kes oli kuuldavasti Adolfi sõber.</div> <div> Nii et kalender on väike, aga häda on suur. Kus aga häda kõige suurem, seal abi. Hakkab Õueonu augurauaga elektriarvesse auke tegema, et seda tulevastele kontrollipõlvedele kausta köita, ja kalender klõpsti! auguraua külge kinni! Rauast, sunnik, ainus rauast asi siinpool õue.</div> <div> Klõpsab õueonu auke oma arvetesse, ja näeb: Rooma, Piazza Navona. Inimesed jalutavad, tundub et rahulikult, tundub et õnnelikult. Ei mingeid elektriarveid. Päike paistab, uhked majad heidavad varje, purskkaev purskab.</div> <div> Ei mingit Berlusconit, ei mingit Eesti Energiat. Magneetiline idüll.</div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/12436" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Tue, 21 Feb 2012 10:29:11 +0000 Looduskalender 12436 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat: jaanuar http://www.looduskalender.ee/de/node/12155 <div> <div class="rteright">  </div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas: <strong>Tiit Kändler</strong></div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamat7.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamat7.preview.jpg" style="width: 475px; height: 449px; " /></a></div> <div>  </div> <div> <strong>2. jaanuar</strong></div> <div> Huvitav on see, et aasta saab otsa, aga ei saa ka. Ikka on kusagilt mingi uus aasta võtta. Nõnda on aasta justkui rahapuudus, millel pole maailmas otsa ega äärt. Mida enam on inimesel raha, seda suurem rahapuudus tal on. Mida enam on inimesel aega, seda suurem ajapuudus tal on. Mida enam on inimesel aastat, seda vähem on tal päevi jäänud.</div> <div> Kui aasta ei saa otsa, ja õu muidugi kah mitte, kas siis näiteks tuleb kunagi aeg, mil muusika otsa saab? Et tuleks selline aastate vahetus, et polegi enam mitte ühtki muusikat selle puhul mängida. Et muusika on lihtsalt otsas, kogu nali. Jah, ja siis saab nali ka otsa. Ei olegi seda kusagilt võtta, ja uuel aastal saadavad õueonud televiisorisse kurje kirju, et miks teie naljasaated on nii naljavaesed.</div> <div> Nendele kirjadele ei vastata, sest e-mailid on kah otsa saanud.</div> <div>  </div> <div> <strong>18. jaanuar</strong></div> <div> Aasta on uus, aga õu on vana. Ega Õueonu kah just kõige uuem pole, kõige vanem kah mitte. Mõtleb parasjagu, et huvitav, kui kaugele õu ulatub. See on väga oluline küsimus, suisa eluliselt oluline. Euroopa üks kõige levinumaid hüüdlaused on &bdquo;Not in my backyard!” ehk siis Eesti oludele tõlkides – &bdquo;Mitte minu õuel!”</div> <div> Seda loosungit kohandatakse sealautade ja tuuleveskite, kruusakarjääride ja kiirteede, bensiinijaamade ja turbasoode värvikatele juhtumitele, ning isegi Kunstiakadeemia maja ei pääse õuetädide rünnaku alt.</div> <div> Jah, aga kui kaugele siis õu ikkagi ulatub? Kust minu õu lõpeb ja algab – siis mis? – puutumatu (hinge puudutav) loodus, aherainemäed või hoopis nurgapealne õllekas?</div> <div> Õnneks pole vaja enam oma pead vaevata, avastab Õueonu, kui juhtub lugema ülevaadet Viini Veterinaarmeditsiini Instituudi teadlaste põhjapanevast õueteaduslikust tööst.</div> <div> Kõigepealt – mis on ühist tehase ja karjalauda vahel? Aga see, et mõlemat peab tsiviliseeritud eurooplane (alates võlakriisi-eelsest Kreekast) hädavajalikus <em>de jure</em>, kuid oma õuealal mõeldamatuks <em>de facto</em>.</div> <div> Ei taha see post-vanakreeklane, et rikutaks loodusvaadet või rikastataks õhuaroome, olgu siis tehislike või naturaalsete lõhnadega. Viini veterinaar Günther Schauberger võttis punti oma kolleegid Saksamaalt ja tuletas lõpuks ometi matemaatilise mudeli, mille abil saab oma õue piirid välja rehkendada. Teadlased kinnitavad, et nende mudel sobib mistahes lõhnade jaoks, tulgu need siis sigadelt, lehmadelt või kanadelt-hanedelt. Vähe sellest, mudel kõlbab rakendada ka tehasekorstnatele.</div> <div> Schauberg juhib tähelepanu, et mudel võimaldab õue piirid välja rehkendada kiirelt – meetodil &bdquo;quick and dirty”. Selline kiirarvutus viib küll õue pindala ülehindamisele, märgib teadlane, kuid kui loomadele on nende õuel kitsavõitu, siis saab teha ka täpsemaid arvutusi ning isegi arvesse võtta tuule suunda. Ajakirjas Atmospheric Environment avaldatud artikkel näpus, läheb Õueonu õuele ja seab nina tuule poole.</div> <p> Lõhnab atmosfääri järele. Tuleb kaevata, kuhu vaja. Õueonu läheb ja kaevab õuenurka augu. Maa pole külmunud ja auk saab ilus. Kui tuleb lumi, on tal siin hea soe olla.</p></div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/12155" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Wed, 18 Jan 2012 14:16:51 +0000 Looduskalender 12155 at http://www.looduskalender.ee Õueonu päevaraamat - detsember http://www.looduskalender.ee/de/node/11983 <div> <div class="rteright"> Joonistas ja kirjutas: <strong>Tiit Kändler,</strong> <a href="http://www.teadus.ee/">teadus.ee</a></div> <div>  </div> <div> <strong>11. detsember</strong><br /> Aasta hakkab vägisi lõppema ja tundub – ah, mis tundub, on teada –, et õuele on see ammuilma selge. Ta on otsustanud mitte mingeid muutusi ette võtta ja vaadata, mis saab, kui uue aasta esimese kuu taevas laotab end üle õue, olles nii nagu tavaliselt nõnda puhassinine, kui ei eales muul ajal.<br /> On paras aeg minna õuest välja, laiendada õue piire. Aga mitte ka liiga laiaks, nõnda et ei jaksaks tagasi tulla. Saab siis mindud, ja seda on kõige parem teha kahekesi. Õues võib askeldada üksi, siin on turvaline – ehkki ei tea ju kunagi, ega kahesaja-aastase männi oks just sel hetkel ära ei väsi ja maa poole tuge otsima ei tõtta, kui Õueonu parasjagu tema krokodillikoorelise tüve vastas oma selga puhkab –, kuid õuest väljas, siis on vahvam liikuda kahekesi.<br /> Juhtub näiteks, et päike suunab oma valguse läbi hõreda männisalu tüvestiku vahelise õhu, mis imelisel kombel on samal ajal täitunud õhkõrna veepiisastiku ruumilise pitsiga. Ja siis kaotab õhk äkitselt oma muidu ju enesestmõistetava läbipaistvuse ja avaldab saladuse, mida enamjaolt eelistab hoida enese teada – ilmutab nähtavaks päikese kiired ja neist moodustuvad vihud. Ja kui oled üksi, siis ehk juhtud vaatama hoopis vastassuunas, sinna, kus pärlilised veepisarad on kaunistanud tavalise ja muidu silmapaistmatu põõsakökatsi ja muutnud selle idamaiseks pärlilossiks – ja ei näegi, kuidas päike oma valguse leviku seadusi ilmsiks teeb. <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamat6A.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamat6A.preview.jpg" style="width: 475px; height: 444px;" /></a></p> <p> Neil juhtudel on hädavajalik teinegi silmapaar, ja täna ongi Õueonul vedanud. Nõnda vedanud, et ei tea, kas sukelduda sellese silmapaarikesse või vaadata sinnapoole, mida see silmapaarike näeb ja püüda tabada valguse olemust, nii nagu see kirjeldub männituka vahel, mis tavapäevadel pole isegi männituka nime pälvinud.<br /> Päikese kiired joonistuvad välja vihkudeks, mis tundub et kannaks Õueonu ja tema kallimat, kui nad vaid võtaks ette matka ning hakkaks mööda seda päikese kaldrada ronima meile tuntud maailma tundmatusse tippu.<br /> Justkui sellest optikaseaduste kehastumisest oleks veel vähe, täitub õhk sadakond meetrit eespool ülalt otse alla valguvate lumivalgete täpikeste kaootilise, ent korrapäraselt maale suunatud vooga. See on rahe, mis otse Õueonu ja tema kallima ees kindalt piiritletud pinnal demonstreerib haavelmüra juhuslikku, ent ometi sihipärast kulgu. Rahepilvel on terav serv, ja see läheneb neile hääletult ja kindlalt nagu läheneb päikeseketas jändriku männi võrale, et siis selle taha kaduda ja teiselt poolt jälle välja ilmuda.<br /> Ja siis ongi see kohal, rahe langeb neile pähe üsna vältimatul, ent omal moel ükskõiksel kombel, ja jätab nad kohe varsti maha, et siirduda edasi sinna, kus selja taga on näha igihalja nõmme kergelt lumine kasukas.<br /> Kas tuleb veel lisada, et kui nad jõuavad mere äärde, luidetele, siis hüppavad päikese üha laiemaks venivad vihud hüvakätt lahte piirava poolsaare rohelisele männiviirule, mida katkestavad üksikud hallkollased kasesalukesed, ja värvib selle, ise järjekindlalt liikudes vasakult paremale – hääletult, olgu siinkohal tarbetult lisatud – selliseks ootamatuid värvitoone sisaldavaks paletiks, mida võiks ehk oodata mõne alatoitleva, noorusest välja kasvanud kunstniku köögipõrandalt, ent mitte eales kodumaa merelahe muidu ju üsna rangelt ja end piires hoidvalt rannikult.<br /> Jõulukingitus on käes, on aeg suunduda õuele. Too juba ootabki, kuusel tihased kui ehtepallid ja männitüvel puukoristaja kui päevane päkapikk.</p> <p> <strong>13. detsember</strong><br /> Õueonu läheb rõdule ja viskab mandariinikoore alla õuele. Mandariin sümboliseerib Õueonule lähenevaid jõuluid. Isegi siis, kui mandariine ei olnud saada mujalt kui pildiraamatust, seostus see vili ikka jõuludega.<br /> Mandariinikoor lendleb alla ja paistab silma. Paistab valusalt, paistab enamgi veel, kui paistis punase valgete täppidega linaga kaetud ümmargusel lauakeselt.<br /> Õueonu näeb sellest, et ilmaolud on sel aastal erakordsed. Kui õue kataks lumi, nii nagu on olnud eelmistel aastatel, siis ei paneks mandariinikoort tähelegi. Nüüd aga lund ei ole, on vaid rohi, hein, mille roheline värv meenutaks pigem varasügist kui noort algavat talve, kui kõik tavapärane oleks. Mandariinikoor rohelisel varatalvisel rohul – kas pole see üleilmse kliimasoojenemise apoteoos, mõtleb Õueonu ja läheb paneb saunaahju tule alla.</p> <p> <strong>24. detsember</strong><br /> Saabub detsembrikuumus. Kuulutatakse välja jõulurahu. Kuninganna Kristiina sõnadega – sellesama Rootsi Kristiina, kes laskis valitseda Axel Oxenstiernal, ise aga kutsus Prantsusmaalt end lõbustama Descartes’i ja teisi oma arust õpetatud mehi. Descartes oli küll just valmis saanud Cartesiuse koordinaatsüsteemi, kuid ise end Rootsis paika panna ei osanud, külmetas ja suri sootumaks ära. Õueonu väljub oma õuelt ja läheb vaatab, kui rahulik on siis Tallinnas Raekoja platsil jõulurahu ajal. Pole siin rahu ega miskit. Lapsed tunglevad järjekorras Jõuluvana hüti taga nagu nende vanaisad kunagi post-Stalini aja suhkrusabades, putkades müüakse säherdusi asju, mida mitte kellelegi vaja ei lähe, mistõttu kõik kannatamatult neid samu asju osta tahavad ja siia-sinna ringi saalivad.</p> <p> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamat6B.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/OueonuPaevaraamat6B.preview.jpg" style="width: 475px; height: 593px;" /></a></p> <p> Kuuse seest aga kostab äkki varblaste säutsumist. Õueonu ei usu oma kõrvu, ja varsti tuleb tal mitte uskuda ka oma silmi, sest tahad või ei taha, üks paras varblaste parv on end jõulukuuse sisse ära mahutanud. Sellesama kuuse sisse, kes on kord püsti, kord pikali. Hetkel parasjagu püsti. Huvitav, mõtleb Õueonu, linnas poel varblasi ammu enam näha olnud, nüüd aga terve kuusk täis. Vaja minna vaatama, ega nad ometi minu õuele kuuse sisse kah tulnud pole. Ja lähebki. Nii kui selja pöörab, nii tõuseb varblaste pilv lendu ja kaob tinatuhkjasse taevasse.<br /> Õuel on kõik paigas ja pole siin mingeid varblasi kuuse sees, vaid mõni tihaseehe selle küljes.</p> <p> <strong>27. detsember</strong><br /> Tuul tahab Õueonu õuelt lahti rebida, kuid seda veel ei suuda. Kusagilt kandub tuulega õuele puulehti, küllap Lätist. Miks just Lätist, ei oska Õueonu öelda, on lihtsalt selline tunne. On soe nagu kehva suve aegu, aga suvetunnet ei ole. Sest tegelikult on ju talv. Tõtt öeldes pole ka talvetunnet. Õuele on saabunud mingisugune aastaaeg, millel ei ole isegi mitte nime. Mõnel pool austatakse nimetut sõdurit. Eks austagem siis meie nimetut aastaaega.<br /> Hakkab sadama midagi, mida ei saa nimetada ei vihmaks, ei lumeks, ei lörtsiks, ei raheks. Jälle üks asi, millel pole nime. Nimetul aastaajal sajab õuele nimetut asja. Nimi on läinud kaduma.</p></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/11983" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Garten-Werklers Jahr Thu, 29 Dec 2011 20:25:06 +0000 Looduskalender 11983 at http://www.looduskalender.ee