http://www.looduskalender.ee/de/taxonomy/term/header/63/0 de Hõrnakoelmu kaamera lõpetab ülekande http://www.looduskalender.ee/de/node/25906 <div> <div class="rteright"> Pildi napsas <strong>Hagnat</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam_lopetab.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam_lopetab.preview.jpg" style="width: 475px; height: 205px;" /></a></div> <div> <em>Vasemal marja- ja paremal niisakala liiguvad allavoolu</em></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Jõeforell </strong>ehk <strong>hõrnas </strong>     <a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1705&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI0YaPi6vUyAIVR1ksCh1T0Qso" target="_blank"><em>Salmo trutta</em> morpha <em>fario</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Talv läks lumetult pakaseliseks, eile hakkas allikaline vooluvesi vaikselt jäätuma. Selliste ilmadega ei pruugi meie seadmed enam korralikult töös püsida ning &bdquo;akvaarium“ võib temperatuuride erinevustest puruneda – vees on veel +4 soojakraadi, maapinnal -15…</div> <div>  </div> <div> Kudeaeg hakkab otsakorrale jõudma. Mahajahtunud pinnaveega kudepaigale kalad meelsasti ei ilmu.</div> <div>  </div> <div> Täname koostööpartnereid, huvilisi vaatajaid ja LK foorumi tähelepanelikke osalejaid!</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25906" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Tue, 29 Dec 2015 20:22:22 +0000 Looduskalender 25906 at http://www.looduskalender.ee Vesihark koelmul http://www.looduskalender.ee/de/node/25892 <div> <div class="rteright"> Pildi napsas <strong>Hagnat</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Vesihark_forellikoelmul.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Vesihark_forellikoelmul.preview.jpg" style="width: 475px; height: 209px;" /></a></div> <div> <em>Vesihark forellikoelmul</em></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Vesihark</strong>       <a href="https://www.google.ee/search?q=Nepa+cinerea&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjqkpvKqP_JAhVIdCwKHYSABDUQ_AUIBygB&biw=1713&bih=917"><em>Nepa cinerea</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Harjumuspäraselt kohtame vesiharki enam seisva veega paikades, aga suvel vahel ka veekogu kallastel. Veeeluline lutikas pärineb harklutiklaste sugukonnast. Vesihargi  kehapikkus küünib paari sentimeetrini, lai ja lame keha meenutab lehte (jahipidamiseks igati hea varjekuju) ja lutikas liigub aeglaselt kas mööda veekogu põhja või veetaimi.</div> <div>  </div> <div> Röövtoidulise vesihargi esijalad on muutunud võimsateks haardekäppadeks, kõndimiseks kasutatakse kesk- ja tagajalgu. Tagakeha tipul näeme pikka hingamistoru, millega käiakse õhuhapnikku hingamas. Muuseas sellel tegelasel on olemas isegi tiivad, aga lendamas kohtab lutikat äärmiselt harva. Nagu juba öeldud röövtoiduline, kellest jõud üle käib. Talvitutakse põhjamudas, aga allikalisel koelmul ta täna ringi uimerdas.</div> <div>  </div> <div> Igaks juhuks üks maapinnal võetud suvine pilt, mis annab mutukast parema ülevaate. Foto Arne Ader</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.loodusemees.ee/et/pildipank/060429aa109" target="_blank"><img alt="" class="image" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/060429aa109.preview.jpg" style="width: 475px; height: 317px;" /></a></div> <div> <em>Vesihark</em></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25892" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Mon, 28 Dec 2015 16:18:18 +0000 Looduskalender 25892 at http://www.looduskalender.ee VIDEOD: pole koelmul rahu http://www.looduskalender.ee/de/node/25753 <div> <div class="rteright"> Video salvestas <strong>Bea</strong></div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/PrqOXOcmzSU?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-prqoxocmzsu" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <div> Üleeile ja eile õhtul käisid sinikaelad jälle koelmul, aga eks Te nende õpitud tegevust ise hindate. Umbes nädalase vahega sellised rüüsteretked toimuvad. Kuigi veetase on tõusnud pea kümme sentimeetri võrra, kuid võib arvata, et sinikaelad suudavad ka sügavamas vees lõheliste koelmuid rüüstama.</div> <div>  </div> <div class="rteright"> Video salvestas <strong>Aita</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/xoF3nw_oQ08?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-xof3nwoq08" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <div> Saarmal jätkus tegevust nii eile hilisõhtul, kui öösel. Homme anname teada, kes veel ojakaldalt kätte saadi…</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Sinikaelad_kalakaameras.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Sinikaelad_kalakaameras.preview.jpg" style="width: 475px; height: 296px;" /></a></div> <div> Sinikaeltest napsas pildi <strong>Hagnat</strong>, LK foorumist</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25753" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Tue, 15 Dec 2015 14:16:16 +0000 Looduskalender 25753 at http://www.looduskalender.ee Luukaritsad on samuti marjaröövlid http://www.looduskalender.ee/de/node/25695 <div> <div class="rteright"> Video salvestas <strong>Parabols</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/0w4qzGCJiU4?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-0w4qzgcjiu4" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Luukarits</strong>           <a href="https://www.google.ee/search?q=Pungitius+pungitius&espv=2&biw=1714&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjFo_awsszJAhWDBSwKHWrVBiMQ_AUIBigB"><em>Pungitius pungitius</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Kruusaga maetud hõrnaste kudepesa luukaritsad muidugi rüüstata ei jaksa, aga koelmuil nad tiirutavad vahetpidamata. Mari, mis välja uhutud nende saagiks ka langeb ja kalamarja peale ollakse suisa aplad. Millest veel toitutakse? Surusääskede vastsetest, aerjalistest ning teistest põhjaloomadest. Peaks teadma, et need &bdquo;pisikesed röövlid“ suudavad hävitada isegi koorunud forellivastseid.</div> <div>  </div> <div> Saleda ning süstja kehakujuga luukaritsatel seljauimel näeme ogasid – neid võib olla seljauimes üheksa kuni üksteist ja igas kõhuuimedes üks oga. Hästi märgatav on luukaritsate peenike sabavars. Väikesed kalad on lühiealised, kuni kolm aastat, pikkuski enamvähem ühetaoline viis, kuus sentimeetrit.</div> <div>  </div> <div> Elutsetakse meelsasti allikaveelistes madalates veekogudes ja kõrvalmärkena võib lisada, et neid on leitud isegi puurkaevudes.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25695" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Tue, 08 Dec 2015 08:10:10 +0000 Looduskalender 25695 at http://www.looduskalender.ee VIDEO: õhtul oli saarma rünnak "edukas" http://www.looduskalender.ee/de/node/25614 <div> <div class="rteright"> Video salvestas <strong>Parabols</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/bYDfyMxXhqQ?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-bydfymxxhqq" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Saarmas</strong>         <a href="https://www.google.ee/search?q=Lutra+lutra&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi44LfHvbHJAhUFjXIKHWC4AUUQ_AUIBygB&biw=1712&bih=917"><em>Lutra lutra</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Saarmas kuulub meie looduse põlisliikide hulka. Olles hea kuulmise ning haistmisega, eritades hästi liikuvaid objekte nii vees, kui maal. Seevastu liikumatult jõekaldal istuvat vaatlejat ei pruugi loom märgata ja nagu näha ei tee välja lisavalgustusest ega videokaamerast…. Tegu on äärmiselt liikuva loomaga, keda uurijatelgi raske jälgida.</div> <div>  </div> <div> Koelmukaamera püsijälgijad täheldavad, et saarmas ei tegutse pikka aega samas jahipiirkonnas. Lastakse koelmul rahuneda ning ilmutakse uuesti välja mõne aja möödudes. Tuulised ilmad ja veevirvendus võimaldavad edukalt rünnata kudemisel ettevaatuse kaotanud kalu.</div> <div>  </div> <div> Saarmate arvukus on olnud väga kõikuv, möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate madalseisus hinnati nende arvukust vaid poolele tuhandele, aga tänaseks juba kolmekordseks suurenenud. Vahepealse arvukuse languse põhjusteks arvatakse nii keskkonnamürke, kui intensiivset küttimist.</div> <div>  </div> <div> Saarma arvukuse suurenemine vähendab ilmselt omakorda võõrliigi, mingi ehk ameerika naaritsa arvukust sest tugevam saarmas tõrjub häbematu konkurendi välja oma territooriumilt. Muutused ei toimu kärmelt vaid ajapikku.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25614" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Fri, 27 Nov 2015 20:50:22 +0000 Looduskalender 25614 at http://www.looduskalender.ee Kudejatest http://www.looduskalender.ee/de/node/25596 <div> <div class="rteright"> Pildi napsas <strong>Hagnat</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam261115.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam261115.preview.jpg" style="width: 475px; height: 186px;" /></a></div> <div> <em>Selline emaskala alustab alles kudemist</em></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Jõeforell ehk hõrnas </strong>     <a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1705&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI0YaPi6vUyAIVR1ksCh1T0Qso" target="_blank"><em>Salmo trutta</em> morpha <em>fario</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Hõrna emaskaladele on kudemine raske ning hulgaliselt energiat kulutav toiming. Nemad valivad kudepaiga, kaevavad &bdquo;kudepesa“, mari heidetakse portsjonite kaupa (kudemisega tegeletakse korduvalt), katvad koetud ja isaskalade poolt viljastatud marja uuesti kruusaga (mari haudub kuni viis kuud). Haudumise ajal ei saa kalamari jääda umbselt põhjasetete alla maetuks, siis mari lihtsalt hukkub vaid peab saama vooluvees olevat hapnikku. Juba mõne portsjoni marja kudenud emaskalade kõht näeb välja palju väiksemana (märkate kõhul volti).</div> <div>  </div> <div> Kaamerapildis nähtavad suuremad isendid võivad kaaluda pooleteise kilo ringis, nende koetud marjaterade arv ületab poolteist tuhandet marjatera! Koetakse mõnesajaliste portsjonite kaupa. Marjatera läbimõõt jääb nelja, viie millimeetri ringi.</div> <div>  </div> <div> Esmakudejad marjakalad on kolme-nelja aasta vanused, pikkusega 25-32 sentimeetrit ja nende organism on jõudnud toota vaid mõnisada marjatera.</div> <div>  </div> <div> Noored niisakalad saavutavad suguküpsuse aasta nooremalt, olles vaid paarikümne sentimeetrised, aga iseasi on see kas selliseid &bdquo;nolke“ korralikul koelmul kogenud isaskalad löögile lasevad. Kaamerapildist oleme märganud, kuidas &bdquo;soliidsed daamid“ enda ümber tiirlevaid noorukeid viisakalt tõrjuvad…</div> <div>  </div> <div> Vee veidi sinikael-partide koelmurüüstest: kindlasti ei saanud nad hävitatud kogu umbes paarikümne forellpaari, kes kaamera ees tegutsenud, koetud marja. Sellest hoolimata on rüüste märkimisväärne. Osa viljastatud marjast jäi kindlasti kruusa vahele peitu.</div> <div>  </div> <div> Oleme tähelepanelikud ja vaatame, milliseks kujuneb olukord edaspidiselt: rüüstamist on pardid korranud viimastel õhtutel ning eile oli neid kolme asemel juba viis…</div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25596" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Thu, 26 Nov 2015 14:16:16 +0000 Looduskalender 25596 at http://www.looduskalender.ee VIDEO: süütute silmadega röövlid http://www.looduskalender.ee/de/node/25585 <div> <div class="rteright"> Video salvestas <strong>Urmas Lett,</strong> <a href="http://www.eenet.ee">www.eenet.ee</a></div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/rRov_2WhRGY?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-rrov2whrgy" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Sinikael-part </strong>        <a href="https://www.google.ee/search?q=Anas+platyrhynchos&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi7gcPrg6vJAhWJCywKHSfLAawQ_AUIBygB&biw=1712&bih=917"><em>Anas platyrhynchos</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Tegu on arvatavalt unikaalsete kaadritega, kuidas sinikaelad (tegu oli kolme isendiga, kahe isas- ja ühe emaslinnuga) rüüstavad forellikoelmut. Juba möödunud aastal täheldasime partide liikumist õhtusel, pimedal ajal, aga küsimus nende tegemistest jäi &bdquo;õhku rippuma“?</div> <div>  </div> <div> Eileõhtune videodokument näitab sinikael – partide sihipärast ning &bdquo;õpitud“ tegutsemist iherusemarja kättesaamiseks ojapõhjast. Ega me pole osanud lõheliste koelmutel partide tegutsemist vast isegi röövellusega seostada?  Pole võimalik, et eile sihipäraselt tegutsemas nähtud veelinnud ainsatena nõnda toimiks…</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/roovlid.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/roovlid.preview.jpg" style="width: 475px; height: 298px;" /></a></div> <div> <em>Koelmupilt hommikul ja õhtul peale sinikaelte rüüstet</em>. Pildid pani kõrvuti Hagnat, LK foorumist</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25585" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Wed, 25 Nov 2015 06:58:08 +0000 Looduskalender 25585 at http://www.looduskalender.ee VIDEO: looduses ei lähe miski kaotsi http://www.looduskalender.ee/de/node/25568 <div> <div class="rteright"> Video salvestas <strong>Aita</strong>, LK foorumist</div> <div class="rteright"> Kommenteerib <strong>Tiit Hunt</strong></div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/nKAZx2I-M58?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-nkazx2im58" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Jõeforell </strong>ehk <strong>hõrnas</strong>      <a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1705&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI0YaPi6vUyAIVR1ksCh1T0Qso" target="_blank"><em>Salmo trutta</em> morpha <em>fario</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Videos näeme, et koelmul toimetav emasforell leidis kivikeste vahelt marjatera, millega ta &bdquo;mängis“ kord suhu haarates ning jälle välja sülitades. Videolõigust jääb selgusetuks, kas ta forellimuna lõpuks ka nahka pistis…</div> <div>  </div> <div> Kindlalt võib aga väita, et jõeforellid pole marjaõgimise eesmärgil liigikaaslaste pesade rüüstajad. Polegi lõpuks vahet, kes selle hulkuva marjatera nahka pistab, sest pesalohust välja ja allavoolu kandunud elualged on niikuinii hukule määratud. Sellega on loodus juba arvestanud.</div> <div>  </div> <div> Mis söögiks kõlbulik ei jää looduses ripakile. Siinses vooluvees arvukalt esinevad luukaritsad leiavad kaisetult ning omasoodu allavoolu veerevad marjaterad ülesse ja mõni võib langeda mõne väikese kooriklooma ohvriks. Looduses ei lähe kaotsi miski.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalaraamat.jpg"><img alt="" class="image" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalaraamat.jpg" style="width: 262px; height: 398px;" /></a></div> <div>  </div> <div> &bdquo;Väike kalaraamat“ on vajalik abiline algajale kalamehele või lihtsalt kalahuvilisele. Raamatust leiab neljakümne Eesti vetes elava kala kirjelduse, tutvustatud on ka kalade elupaiku, sigimist ning toitumist.</div> <div>  </div> <div> Raamatu autor Tiit Hunt on zooloog ja loodusfotograaf.  Ta on aastaid pildistanud elusaid kalu vees, nii et tema fotodel näeme iga kala oma õigete värvide ja liigitunnustega. Kui kala ei ole võimalik õigesti fotole saada tema loomulikus elupaigas, siis võtab Tiit Hunt pildistades appi akvaariumi.</div> <div>  </div> <div> &bdquo;Väikese kalaraamatu“ teise, täiendatud trüki jaoks vahetas autor uute ja paremate vastu välja ligi pooled kalapildid. Meie vete uustulnukana jõudis raamatusse ümarmudil.</div> <div>  </div> <div> Kirjastus Hea Lugu. Saadaval raamutkauplustest.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25568" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Mon, 23 Nov 2015 13:15:15 +0000 Looduskalender 25568 at http://www.looduskalender.ee VIDEO: Las truchas no duermen http://www.looduskalender.ee/de/node/25532 <div> <div>  </div> <div class="rteright"> Fotografió y redactó <strong>Tiit Hunt,</strong> <a href="http://www.rmk.ee/" target="_blank">www.rmk.ee</a></div> <div class="rteright"> Traducción: <strong>Adolfo</strong></div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/41Uy5HE3ZpE?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-41uy5he3zpe" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Trucha de río o fario</strong>        <a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1705&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI0YaPi6vUyAIVR1ksCh1T0Qso" target="_blank"><em>Salmo trutta</em> morpha <em>fario</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Siguiendo lo que ocurre en la cámara de peces se puede llegar a la conclusión de que la época de freza es una dura y penosa experiencia para las truchas…</div> <div>  </div> <div> Las disputas entre ellos y los peligros que les acechan desde la orilla dejan a las truchas sólo escasos momentos para poder realizar los actos esenciales para la continuidad de la vida. El macho, que está junto a la hembra situada sobre el nido, es molestado constantemente y debe alejarse del nido para expulsar a los intrusos, los otros machos jóvenes. En las horas nocturnas, la aparición de una nutria ha ocasionado la huida de los peces de la zona de freza durante un largo periodo. Incluso, de manera excepcional, una marta se sumergió para investigar el lugar. Hasta el momento nadie ha observado todavía garras de águila pescadora sumergiéndose en las aguas para capturar directamente a las truchas del nido. Incluso eso puede ser posible.</div> <div>  </div> <div> A pesar de los enemigos y de las condiciones adversas, las truchas en Estonia nunca han sido en los últimos años tan abundantes como en la actualidad. Hoy en día esta especie habita en unos doscientos ríos, incluyendo todos los ríos de cierto tamaño. En todos las corrientes de agua que tienen una buena conexión con el mar habita la trucha europea o marina (Salmo trutta trutta) y en los lugares donde estas acuden para realizar la freza también existe la trucha de río o fario (Salmo trutta fario). En las corrientes y masas de agua que nunca han tenido una conexión con el mar han sido repobladas con truchas por el hombre desde hace cientos de años.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/isane.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/isane.preview.jpg" style="width: 475px; height: 298px;" /></a></div> <div> <em><em>En la época de freza los machos de trucha de río tienen el vientre y los extremos de las aletas coloreados de amarillo</em></em></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/meriforellid.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/meriforellid.preview.jpg" style="width: 475px; height: 317px;" /></a> <div> <em>Ejemplares de trucha marina en la zona de freza. Alcanzan un tamaño varias veces superior a la trucha der río</em></div> <div>  </div> <div> A alguien le puede surgir la pregunta, por qué la trucha der río o fario habita en los lugares donde va efectuar al freza la trucha marina. La respuesta es que en las aguas de Estonia vive una sola especie de trucha. Pero en esta especie distinguimos dos subespecies ecológicas: la trucha europea o marina <em>(</em><a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+trutta&espv=2&biw=1712&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI7K7En52dyQIVQlksCh09ewlw" target="_blank"><em>Salmo trutta trutta</em></a><em>) </em>y la trucha de río o  fario <em>(</em><a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1712&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMIl5qwqZ2dyQIVxegsCh34mQQO" target="_blank"><em>Salmo trutta</em></a> <a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1712&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMIl5qwqZ2dyQIVxegsCh34mQQO" target="_blank"><em>fario</em></a><em>)</em>. Los alevines de trucha marina que bajan hasta el mar, llegarán a ser truchas marinas. Aquellos, que tienen genéticamente fijado permanecer en las aguas dulces interiores o los que las condiciones ambientales no les permiten alcanzar el mar, llegarán a ser truchas de río o fario.</div> </div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Forellitahnik.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Forellitahnik.preview.jpg" style="width: 475px; height: 317px;" /></a> <div> <em>Alevín de trucha. No es posible distinguir por el aspecto exterior, si son alevines de  trucha de río o trucha marina</em></div> </div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L6he.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/L6he.preview.jpg" style="width: 475px; height: 317px;" /></a><br /> <em>Salmón</em></div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Lohetahnik.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/Lohetahnik.preview.jpg" style="width: 475px; height: 317px;" /></a><br /> <em>Alevín de salmón</em></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25532" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Thu, 19 Nov 2015 12:14:14 +0000 Looduskalender 25532 at http://www.looduskalender.ee VIDEO: kudejaid näeme päevaajal rohkem http://www.looduskalender.ee/de/node/25490 <div> <div class="rteright"> Video salvestas <strong>Liz</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/5Sn5Pw2mSzk?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-5sn5pw2mszk" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Jõeforell </strong>ehk <strong>hõrnas</strong>       <a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1705&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI0YaPi6vUyAIVR1ksCh1T0Qso" target="_blank"><em>Salmo trutta</em> morpha <em>fario</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Möödunud aastal oli päevaseid kudejaid harva, kui mõni imetaja kalu kimbutas ei ilmutud koelmule paari päeva jooksul… Päevavalgel metsloomad koelmu läheduses ei liigu ja nii ongi kudejaid päevasel ajal rohkem näha, kui õhtul või öösel.</div> <div>  </div> <div> Video alguses näeme jõeforelli, keda saarmas oletatavalt kunagi rünnanud, haavad paranevad.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam151115.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam151115.preview.jpg" style="width: 475px; height: 225px;" /></a></div> <div> Pidi napsas <strong>Hagnat</strong>; LK foorumist</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25490" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Sun, 15 Nov 2015 12:14:14 +0000 Looduskalender 25490 at http://www.looduskalender.ee VIDEO: saarmas kalakoelmul http://www.looduskalender.ee/de/node/25455 <div> <div class="rteright"> Video salvestuselt <strong>Urmas Lett</strong>, <a href="http://www.eenet.ee">www.eenet.ee</a></div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/o6qWuvx9uF0?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-o6qwuvx9uf0" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Harilik saarmas</strong>        <a href="http://images.google.co.uk/images?um=1&hl=en&q=Lutra%20lutra&btnG=Search+Images" target="_blank"><em>Lutra lutra</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Vastu eilset käis saarmas ennast kaamera ees näitamas, hooletud kudejad võivad talle olla päris hõlpus saak. Nii mõnelgi forellil külgedel võime märgata nii küüne, kui hambajälgi. Ujumisel paistavad saarmal veest välja nii silmad, kui nina ja sukelduda mõistab loom vaikselt.</div> <div>  </div> <div> Veeelulist kohastumist märkame kohe: keha voolujooneline ja sale, sabajuur jäme ning otsast peenike, moodustades saarma kogupikkusest üle poole. Lühikestel jäsemetel viis varvast, mille vahel ujulestad.</div> <div>  </div> <div> Üksikeluviisiline saarmas on nn poolveelise eluviisiga kena kärplane: meie looduse suurim poolveeline kiskja. Täiskasvanud isasloomade kehapikkus võib küündida üle meetri, kehakaaluga kümne kilo ringis. Emas- ja muidugi noorloomad on vanadest isastest kuni kolmandiku võrra väiksemad. Tiheda, kauni, veekindla ning äärmiselt vastupidava pruuni kasukaga - saarma naha ruutsentimeetril kasvab kuni viiskümmend tuhat karva! Vees jäävad lühikese aluskarva vahele õhumullikesed ja seega märgub saarmatel vaid pealiskarv. Kasukavärvus pruun, kõhualune veidi heledam, Lamedal peal märkame valkjaid mokkasid, looma põsed ja kurgualune valkjad.</div> <div>  </div> <div> Tegutsemist alustatakse valdavalt videvikus, südaöö järel minnakse vast mõneks tunniks puhkama. Kuidas ja mille abil saarmad sogases vees ning pimeduses orienteeruvad? Kuigi nägemine on neil vee all üpris hää, aga jahipidamisele aitavad kaasa pikad, tundlikud vuntsid lisateabe edastajatena. Sukeldumisel sulguvad saarmal nii ninasõõrmed, kui kõrvad ning vee alla jääb saarmas vaid napilt pooleks minutiks. Kellel on võimalus olnud nendega looduses kohtuda, teavad.</div> <div>  </div> <div> Millest siis sügis-talvel toitutakse?  Saarmate söömiskohtadelt leiame valdavalt kalade, saarma peatoiduse jäänuseid. Muidugi jahitakse veekogude põhjamutta talvituma pugenud konni, limuseid ning jõevähke (kui neid vesikonnas peaks elutsema), maapinnal kütitakse sügisel pisinärilisi. Toitumispaika jäetakse alati midagi &bdquo;vedelema“ – peapool ning teised &bdquo;magusamad“ palad söödud, jäetakse sabapoolik soomuste sekka vedelema. Kauaks &bdquo;jäätmed“ vedelema ei jää - tähelepanelikke silmi on ümbruskonnas hulganisti ning toit pole raisata…</div> <div>  </div> <div> Ööpäevane toidutarve küünib kilo-pooleteiseni ning öine jahiretk võib olla kolme kilomeetrine, aga toidupuudusel küündida kümne kilomeetrini.</div> <div> Karmidel talvedel, paksu jääkattega osutub üpris keeruliseks osavatel kiskjatel ellu jääda. Kevadeks ongi saarmate kehakaal jäänud kolmandiku võrra väiksemaks.</div> <div>  </div> <div> Tegutsemisala märgistatakse roojahunnikutega suht nähtavatel näiteks veest väljumise kohtadel: kividel, kändudel, puutüvedel, kallastel... Saarma ekskremendid on kergelt äratuntavad, värskelt limased, värvuselt tumerohelised kuni mustjad, neis on nii kalasoomuseid, kui luid ning haisevad traani ehk kala järele.</div> <div>  </div> <div> Kui saarmate urgude sissekäigud jäävad veetasemest allapoole, siis peab õhutuseks olema pesakambri kohal õhuauk. Üldjuhul on nendel loomadel mitmeid varjepaiku.</div> <div>  </div> <div> Saarma jälgi võime märgata isegi mereranniku liival. Meie merevesi on sedavõrd mage, et saarmad käivad kaldavees kala otsimas, aga pesakohti pole seniteada mererannast veel leitud.</div> <div>  </div> <div> Pildi napsas <strong>Hagnat</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/naksitud_kala.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/naksitud_kala.preview.jpg" style="width: 475px; height: 203px;" /></a></div> <div> <em>Sellised näevad välja kiskjate ründejäljed…</em></div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25455" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Wed, 11 Nov 2015 17:19:19 +0000 Looduskalender 25455 at http://www.looduskalender.ee Kalakaamera töös, heli puudub http://www.looduskalender.ee/de/node/25426 <div> <div class="rteright"> Pildi napsas <strong>Hagnat</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kunnarKlaas.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kunnarKlaas.preview.jpg" style="width: 475px; height: 223px;" /></a></div> <div> Kunnar Klaas</div> <div>  </div> <div> Nagu tavaliselt ilmnevad vead ebamugaval ajal. Videokaamera jooksus lihtsalt kokku, aga muidki tehnikat pidi kontrollima….</div> <div>  </div> <div> Tänud Kunnarile, kes kohal käis ja videokaamerat televiisori vahendusel testis. Paari käivituskorra peale jäi kaamera tööle. Esmaspäeval saab nuputada, kuidas heliga edasi toimida.</div> <div>  </div> <div> Vabandame huviliste ees.</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/paigaldamine.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/paigaldamine.preview.jpg" style="width: 474px; height: 268px;" /></a></div> <div> Paigaldamisel tuleb liikuda nõnda, et mitte kudepesadel trampida... Pildi salvestas <strong>IceAge</strong>, LK foorumist</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25426" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Sun, 08 Nov 2015 15:17:17 +0000 Looduskalender 25426 at http://www.looduskalender.ee VIDEO: nugis kalakoelmul http://www.looduskalender.ee/de/node/25395 <div> <div class="rteright"> Video salvestusest <strong>Urmas Lett</strong></div> <div>  </div> <div> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/mUnkmY6gtqI?rel=0&autoplay=0&wmode=opaque" width="477" height="293" class="video-filter video-youtube vf-munkmy6gtqi" frameborder="0"></iframe></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Metsnugis </strong>         <a href="https://www.google.ee/search?q=Martes+martes&espv=2&biw=1703&bih=916&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMIxbTAx4n6yAIVC90sCh0Kqgiv"><em>Martes martes</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Ei ole rahu maa peal ega ka vee all…</div> <div>  </div> <div> Vahel on hõrnad kaamerapildist kadunud, kui &bdquo;tina tuhka“. Nugis käib kalu hiilimas, videosüüdistus olemas. Aga kalakude võib väike kiskja päris oluliselt segada.</div> <div>  </div> <div> Sündmus toimus kolmapäeva öösel vastu neljapäeva.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25395" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Thu, 05 Nov 2015 10:12:12 +0000 Looduskalender 25395 at http://www.looduskalender.ee Kudejatest ja veeseisust http://www.looduskalender.ee/de/node/25348 <div> <div class="rteright"> Pildi napsas <strong>Hagnat</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam301015.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam301015.preview.jpg" style="width: 475px; height: 121px;" /></a></div> <div> Täna kudev hõrnapaar ja uudishimulikud…</div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Jõeforell </strong>ehk <strong>hõrnas </strong>         <a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1705&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI0YaPi6vUyAIVR1ksCh1T0Qso" target="_blank"><em>Salmo trutta</em> morpha <em>fario</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Jõgedes, järvedes on veeseis äärmiselt madal. Salvkaevud kuivavad.</div> <div>  </div> <div> Sügisel kudevate lõheliste olukord pole kerge, paljudes kohtades koelmud suisa kuival või ei pääse kalad nendele ligi. Kaamera ees on veel veeseis veidi üle kümne senti.</div> <div>  </div> <div> Olukord pole parem ka lõhel ja meriforellil, kes tiirutavad meres, jõgede suudmealadel, aga paljudes kudejõgedes koelmukohtades vett napib. Vaatame kuidas edasi, aga nädalapäevade jagu pole märgatavat sadu oodata. Umbes kuu aja pärast saame teha juba mingisuguse kokkuvõtte toimunust.</div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25348" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Fri, 30 Oct 2015 17:19:19 +0000 Looduskalender 25348 at http://www.looduskalender.ee Kalakaameral tasub silma peal hoida http://www.looduskalender.ee/de/node/25265 <div> <div class="rteright"> Pildi napsas <strong>Hagnat</strong>, LK foorumist</div> <div>  </div> <div> <a href="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam211015.jpg"><img alt="" class="image image-thumbnail" src="http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/kalacam211015.preview.jpg" style="width: 475px; height: 353px;" /></a></div> <div> <em>Jõeforelli paar</em></div> <div>  </div> <blockquote><div> <strong>Jõeforell </strong>ehk <strong>hõrnas </strong>     <a href="https://www.google.ee/search?q=Salmo+trutta+morpha+fario&espv=2&biw=1705&bih=917&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI0YaPi6vUyAIVR1ksCh1T0Qso"><em>Salmo trutta</em> morpha <em>fario</em></a></div> </blockquote> <div>  </div> <div> Möödunud aastal algas forellikude 20. oktoobril.</div> <div>  </div> <div> Kolm neli ööd oli kalade &bdquo;lobistamist“ ainult kuulda, tänasest hommikust ka näha. &bdquo;Luurajaid“ on hetkeks kaamera eest läbi vilksatanud juba paari nädala jooksul. Huvitavad ja tähtsad ajad kalade elus.</div> <div>  </div> <div> Veidi lahtiseletatult ladina keelne nimi: jõeforellid on meriforelli alamliik ehk paikne, jões elutsev vorm (morfa). </div> </div> <p><a href="http://www.looduskalender.ee/de/node/25265" target="_blank">Weiterlesen</a></p> Fisch Kamera Wed, 21 Oct 2015 17:20:20 +0000 Looduskalender 25265 at http://www.looduskalender.ee