Kas tervemad tihased elavad linnas või maal?

Looduskalender — Mon, 15 Feb 2016 16:18:18 +0000

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto Arne Ader

Rasvatihased rivaalitsevad

Rasvatihane Parus major

Linnud toituvad sageli kergemini kättesaadavast ega näi põrmugi hoolivat toidu kvaliteedist. Siiski peaks toit lisaks makrotoitainetele (nt valgud, süsivesikud) sisaldama vitamiine, mineraalaineid ja erinevaid rasvhappeid. Organismi normaalseks toimimiseks vajalike energiarikaste rasvhapete koostis ja hulk sõltub suuresti toidust ning keskkonnatingimustest. Rootsi Lundi ülikooli teadlased uurisid Malmö linna ja selle lähiümbruse rasvatihaste organismis leiduvaid rasvhappeid ning seostasid saadud tulemusi lindude toidulauaga suvel ja talvel. Teadaolevalt on see esimene kord, kui linnastumise mõju lindudele on uuritud rasvhapete vaatenurgast.

Talvitavad rasvatihased toituvad põhiliselt seemnetest, suvel aga putukatest. Kuna linna- ja metsamaastik erineb nii temperatuurilt kui ka toiduobjektide poolest – linnas on toit (sh ka rämpstoit) kergemini kättesaadav kui metsas – eeldati, et erineb ka linnas ja metsas elutsevate lindude organismis sisalduv rasvhapete koostis.

Kehamassi ja mõõtmeid arvestades olid talvel paremas konditsioonis linna rasvatihased, kuid suvel pesitsusajal metsas elutsevad linnud. Selle erinevuse tingib talvise aja linna (kasvõi lisatoitmise tõttu) külluslikum toidulaud ning pesitsusajal metsast leitav kvaliteetsem toit. Talvitavate ja pesitsevate lindude veri erines ka rasvhapete sisalduse poolest – omega-3 rasvhapete tase oli talvel 30 korda madalam kui pesitsusajal. Omega-3 rasvhappeid leidub ohtralt rasvatihaste peamises suvises toidus – röövikutes. Kuid näiteks ohtralt seemnetes ja pähklites leiduvaid oleiin- ja linoolhapet leiti rohkem sõltumata keskkonnast just talvel, mil linnud on suuresti seemnetoidulised.

Linna ja metsa rasvatihastel varieerus oluliselt ka mitme rasvhappe hulk. Näiteks arahhidoonhapet (omega-6 rasvhape), mis osaleb termoregulatsioonis ja seostub organismis põletike tekkega, leidus rohkem linnas talvitavatel rasvatihastel. Metsas elavatel rasvatihastel oli seevastu rohkem põletikke pärssivaid omega-3 rasvhappeid. Linna ja metsa rasvatihaste erinevused rasvhapete osas viitavad saasteainetest tingitud linnaelu negatiivsetele külgedele, mille tulemuseks on organismis toimuvad intensiivsemad põletikulised protsessid. Füsioloogiliselt on aga sellised protsessid energiakulukad ja halvendavad organismi normaalset toimimist.

Võib esmapilgul arvata, et rasvatihaste elu näib linnas lihtsam, kuid hind, mida selle eest tuleb maksta, on üsnagi kõrge.

Andersson MN, Wang H-L, Nord A, Salmón P, Isaksson C. (2015) Composition of physiologically important fatty acids in great tits differs between urban and rural populations on a seasonal basis. Frontiers in Ecology and Evolution 3:93. doi: 10.3389/fevo.2015.00093

Sabatihased on tihaste sugulased

Looduskalender — Wed, 27 Jan 2016 14:16:16 +0000

Fotod Arne Ader

Sabatihane

Sabatihane Aegithalos caudatus

Tähelepanelik lugeja juba märkas, et sabatihane ei kuulu meie teiste tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Sabatihased eriti taimetoidulised pole ja kui vahel toidumajade juurde trehvavad, siis tuntakse huvi pigem pekitüki vastu. Tõenäolisem on neid kohata sega- või lehtmetsades ka võsastikes, aga ega sabatihased eriti paigal püsi, et neid rahulikult vaadelda annaks. Talvine arvukus kõigub aastati kümne ja saja tuhande vahel ning see sõltub läbirändajate hulgast.

Ringi liigutakse väikestes salkades, selle moodustavad üldjuhul möödunudsuvine perekond, vahel isegi mitu perekonda. Mõlema soo esindajad sarnase sulestikuga. Vanalindude pea, kael ning rind on helevalge sulestiku peidus, tumedate nööpsilmade ja nokaga. Külgede ja kõhusulestik kumab roosakalt, saba on linnustki pikem ja ülipikad sabasuled on mustad ning valgete veertega. Kui linnu pikkus kõigub 13 ja 15 sentimeetri vahel, siis sabapikkus vastavalt 7 ja 9 sentimeetri piires. Kaal küünib suurematel isenditel kümne grammini.

Teiste värvuliste vastu ollakse sõbralikud ja inimpelglikkust ülesse ei näita.

Sabatihaste vaatlused: LINK

Sabatihane

„Aasta linnu“ kodulehelt saab lugeda, et rasvatihastel on nutikus geenides: LINK

Huvitavat lugemist leiab Novaatorist.

“Sitsikleidi” - territooriumihüüuga kehtestab rasvatihane omanikuõigusi juba jaanuaris: LINK

Rasvatihaste teadusuudised

Looduskalender — Wed, 20 Jan 2016 17:19:19 +0000

Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta projektijuht

Foto Arne Ader

Rasvatihased

EOÜ aasta linnu kodulehelt leiame järjekordse rasvatihase teadusuudise ülevaate, mida toimetab Marko Mägi:„Rasvatihaste käitumine sotsiaalvõrgustikus“: LINK

Novaatorist saame lugeda kahte huvitavat artiklit aasta linnu sarjast. Intervjuu andis Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

Miks meelitasid rasvaantsud teadlase mereromantikast metsa sääskede ja puukide keskele? - LINK

Pool sajandit tagasi tehtud tihaseuuringud pakuvad nüüd väärtuslikke teadmisi kliima mõju kohta: LINK

Rasvatihase teadusuudised

Looduskalender — Sat, 09 Jan 2016 13:15:15 +0000

Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta projektijuht

Foto Arne Ader

Rasvatihased

Aasta linnu kodulehel hakkavad tänavu regulaarselt ilmuma ka teadusuudised (vähemalt 2 korda kuus).

Rasvatihane on maailmas üks enim uuritud linnuliike, ka Eestis on rasvatihase käitumist, pesitsemist ja toitumist uuritud juba pool sajandit. Teadlaste jaoks on rasvatihane väga hea uurimisobjekt – neid on palju ning nad pesitsevad pesakastides, kus tihaste jälgimine on hõlpus.

Aasta jooksul tutvustab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur, Marko Mägi aasta linnu veebilehel rasvatihase erinevaid eluaspekte käsitlevaid teadusuuringuid. Eelkõige kajastame ühest või teisest vaatepunktist laiemale lugejaskonnale huvipakkuvaid Eesti enda teadlaste uuringuid ja töid, kuid kindlasti põnevat ka mujal maailmas tehtust.

Kui palju süüa: kas kõht punni või mitte?

On talv, ilmad on külmad ja paljud meist asuvad linde toitma. Seda ikka selleks, et lindudel oleks külmal ajal kergem. Kuid kas olete mõelnud, et lindude motivatsioon toidulauda külastada ei ole kõigi isendite puhul sarnane. Rasvatihased ja ka teised meie tihased on sotsiaalsed linnud, kelle iga isend on salgas kindlal võimupositsioonil. Võimuredeli kõrgeimal astmel on vanad isaslinnud, alamatel astmetel aga emased ja noorlinnud. Viimased peavad reeglina kannatlikult toidumaja juures järjekorras ootama, kuni vanemad linnud kõhud täis on söönud, ja saavad alles siis keha kinnitama asuda.

Kindlasti on paljud märganud, et toidumajade juures varitsevad sealt värvulisi püüdvad röövlinnud. Seega peavad linnud pidevalt valvel olema, et ohu korral kiirelt põgeneda. Just põgenemise kiirus on see, mis võib osutuda elu ja surma küsimuseks. Füüsikaseaduste kohaselt sõltub põgenemiskiirus massist. Iga söödud milligramm peaks muutma linnu aeglasemaks ja röövlinnule kergemalt kinni püütavaks. Talvisel ajal on väikestele värvulistele oluline koguda päeva jooksul piisav energiavaru, mis võimaldaks üle elada külm öö. Sellepärast on lind valiku ees – kui palju peaks sööma, et elada üle öö, kuid samas liialt söömisega mitte langeda kergeks saagiks. Vastus oleks justkui lihtne – tuleb süüa optimaalselt, kuid vastamise muudab raskemaks lindude sotsiaalne staatus. Võib eeldada, et dominantsed linnud ei söö korraga palju ja ei kaota seega põgenemiskiirusest nii palju, kui noorlinnud. Noorlindude juurdepääs toidule on aga piiratud ning nad peavad kasutama võimalust iga toidukorraga rohkelt varusid koguda.

Läti teadlane Indrikis Krams uuris, kas sotsiaalne staatus mõjutab rasvatihaste toitumisstrateegiat toidumaja külastades ja kas kogutud energiavaru avaldab mõju linnu põgenemiskiirusele. Selleks püüdis ta toidumaja juures samu rasvatihaseid nii varahommikul kui ka enne päikese loojangut talve jooksul kümneid kordi. Püütud linnud mõõdeti ja kaaluti ning registreeriti lindude põgenemiskiirus ohu korral. Tulemused näitasid, et dominantsete isaste kaal suurenes päeva jooksul 6,2 %, noortel emaslindudel aga lausa 12,2 % võrra. Isased põgenesid emastest oluliselt kiiremini nii hommikul, kui õhtul, kuid isaste põgenemiskiirus ei muutunud päeva lõikes. Emased põgenesid õhtul aga oluliselt aeglasemalt, kui hommikul. See näitab, et subdominantide suurem rasvavaru, mis on oluline edukaks talvitamiseks, suurendab ühtlasi ka nende tõenäosust lõpetada oma elu näiteks raudkulli küüniste vahel. Dominantsed isased võivad aga lubada tühjemat kõhtu, mis omakorda lubab neil ohu korral kiiremini põgeneda.

Järgmine kord toidumaja juures toimuvat jälgides oskate nüüd ehk paremini kaaslastele seletada lindude toitumist mõjutavaid tegureid.

Krams, I. 2002. Mass-dependent take-off ability in wintering great tits (Parus major): comparison of topranked adult males and subordinate juvenile females. Behavioral Ecology and Sociobiology 51:345–349.

Rasvatihase teadusuudiste kataloogi leiab: LINK

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab:

Marko Mägi

marko.magi@ut.ee

Looduskalender annab teada, kui saab uusi uudiseid lugeda.

Talvel on Eestis arvukaim lind rasvatihane

Looduskalender — Wed, 06 Jan 2016 12:14:14 +0000

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Rasvatihase-isand

Rasvatihane on kõige arvukam talilind Eestis, keda talvitab meil hinnanguliselt 0,6-1,2 miljonit isendit. Arvukuse vahe järgmiste tavaliste talviste liikidega on suur, näiteks teisel kohal olevat pöialpoissi on meil talvel hinnanguliselt 200 000 – 600 000 isendit ning tavaliste talilindude nagu kodu- ja põldvarblane, sinitihane ning rohevint talvised maksimumarvukused jäävad aga juba 300 000 – 400 000 juurde. Eesti lindude staatuse, pesitsusaegse ja talvise arvukuse kokkuvõtteid on Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) regulaarselt avaldanud ajakirjas Hirundo, viimati 2013. aasta kevadnumbris perioodi 2008-2012 kohta: LINK

Rasvatihase seisundit hinnatakse meil stabiilseks, loenduste tulemused ei näita arvukuse püsivaid tõuse või langusi.

Rasvatihase talvise arvukuse (arvukusindeksi) muutused aastatel 1987-2014 talilinnuloenduste andmetel

Hinnangud arvukuse muutuste kohta on saadud tänu talilinnuloendusele, mida on Eestis korraldatud juba alates 1987. aastast. Möödunud 2014/2015 talvel viidi loendus läbi 46-l rajal. Loenduse kokkuvõtet koos kahekümne arvukama talilinnu arvukuse muutuste analüüsiga saab lugeda: LINK

Väga oluline on pidevalt jälgida ka tavaliste linnuliikide seisundit. Arvukate liikide puhul sageli lihtsalt ei märgata, kui lindude arvukus isegi poole võrra langeb – liik on siis ikka veel tavaline ja kõikjal nähtav, ehkki tegelikult on juba väga suur hulk linde kadunud. Muutusi märgatakse sageli alles siis, kui arvukus on juba kordades langenud. Kuna siis on liigi kaitsmiseks keeruline midagi ette võtta, tulebki seireloendusi pidevalt ning pika aja jooksul läbi viia. Meie tavaliste ja arvukate lindude talvise seisundi hindamise parimaks meetodiks on talilinnuloendus. Loenduses osalemine ei ole keeruline, täpse juhendi ja ankeedi selleks leiab EOÜ veebilehelt: LINK

Talilinnuloendus viiakse läbi kolmel perioodil: sügisloendus 15.-28. novembril, jõululoendus 25. detsembrist 7. jaanuarini ja kevadloendus 15.-28. veebruaril. Ehkki tänaseks on jõululoenduse periood juba lõppemas, on ebasoodsate ilmastikutingimuste (nt pakane, tuisk) korral lubatud loendada ka veidi hiljem.

Alustada ei ole kunagi hilja – peagi algaval kevadise loenduse ajal võiks endale sobiva raja läbi käia, et siis järgmisel talvel juba täies mahus osaleda.

Lisateave talilinnuloenduse kohta:

Jaanus Elts

jaanus.elts@eoy.ee

Tihaseid on meil pikalt uuritud

Looduskalender — Tue, 05 Jan 2016 12:14:14 +0000

Saatelõik Osoonist, www.err.ee

Video: LINK

Eilses Osoonis oli pikem lõik rasvatihastest ja nende uurimisest:

2016. aasta lind on rasvatihane ning üle maailma enim uuritud linnuliik. Meil uuritakse rasvatihase käitumist, pesitsust ja toitumist ning sellega tegeletakse juba pea poolsada aastat.

Tartu ülikooli linnuökoloogia välilabori asejuhataja Marko Mägi, räägib saates: „teadlaste jaoks on rasvatihane väga hea uurimisobjekt, sest neid on palju ja nad pesitsevad pesakastides, kus neid on hea jälgida“.