26. NÄDAL 24.6.2013-30.6.2013. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Thu, 04 Jul 2013 17:46:45 +0000

Koostasid Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Umbrohutõrje rapsipõllul

Temperatuurirežiim püsis normist kõrgemana. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid päeval 21 kuni 29 kraadini, öösiti oli sooja 13 kuni 18 kraadi. Vähest vihma sadas peaaegu iga päev, kuid sademete summad ei olnud suured. Korralikum sadu koos äikesega oli neljapäeval. Nädala sademete summaks mõõdeti Jõgeva ilmajaama järgi 12 mm, kuid seda jäi eelneva kuivuse ja kõrge temperatuurirežiimi juures taimede jaoks napiks. Muld niiskus ainult pinnalt ja lühikeseks ajaks. Peenrad vajasid kastmist.

Põldudel jõudsid taliteraviljad piimküpsuse arengufaasi, suviteraviljadel oli pea loonud, suvinisud õitsesid. Suvirapsipõllud hakkasid kolletama õitest. Jätkus massiline pärnade õitseaeg. Õisi oli pärnadel tänavu väga rikkalikult. Aedades valmisid nädala lõpuks esimesed vaarikad. Uutest õitsejatest alustasid rohumaadel kukesabad ja kurekellukas.

Jõgeval, 1.7.2013

20. NÄDAL 17.05.– 23.05.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 24 May 2010 19:54:43 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Aas-rebasesaba.

Ilm püsis südasuviselt soojana ja kuivana. Temperatuurirežiim oli tavapärasest 7 - 10 kraadi võrra kõrgem. Päevased õhutemperatuurid tõusid 21 - 26 kraadini ja ööd olid samuti soojad,7 - 15 kraadised. Muld kuivas pinnalt heledaks, sügavamal aga niiskust taimedele jätkus.

Nädala jooksul õitsesid ära kirsid, ploomid, pirnid. Nädala keskpaigas alustasid õitsemist õunapuud, sirelid, tammed, pihlakad ja hobukastanid. Kui eelmisel aastal ei olnud kuusel üldse käbisid, siis sel aastal on tuhandetest kuuskedest vaid mõnel võra tipus uusi käbisid näha.

Mändide võrad värvusid isaskäbidest üha kollakamaks ja nädala keskel algas tolmlemine. Enamus saari läks lehte. Õhus lendles pajude ja haava viljaebemeid. Marjapõõsastel olid moodustunud viljaalged. Taimede areng jõudis nädala lõpuks, võrreldes pikaajalise keskmisega ligikaudu 10 päeva võrra ette.

Võilillede õitemeri kollendas kõikjal. Niideti murusid. Rohukasv oli väga kiire. Aasrebasesabal tuli nädala algul pea välja ja nädala lõpuks õitses. Hiline punane ristik jõudis põldudel kasvada ligi 30 sentimeetri kõrguseks.

Maastikus hakkasid silma ilusad kollased õitsvate talirapsi ja –rüpsi põllud. Suviteraviljad olid nädala lõpuks põhiliselt kolmanda lehe arengufaasis, talirukis hakkas pead looma, suviraps tärkas, enamus kartulit oli juba ümbruskonnas jõutud maha panna. Aedades peenardel tärkasid külvid, aga ka umbrohud.

Haneparved olid põldudelt kadunud. Saabusid peoleo ja ritsiklinnud. Mitmel päeval tiirutasid ja häälitsesid kõrgel taevas linna idapiiril kaks merikotkast. Rästastel olid juba pojad pesast väljas. Sääski tuli kogu aeg juurde, muutudes õhtustel õues viibimistel korrast tüütumateks ja kippudes aknast tuppa. Lendlesid esimesed kiilid ja parmud.

Jõgeval, 24.05.2010.

19. NÄDAL 10.05.– 16.05.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 17 May 2010 19:51:02 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Kullerkupud.

Nädala jooksul muutus ilm korrast soojemaks. Kui esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeva kandis ainult 8 kraadini ja teisipäeva hommikul oli tugev hall maas, siis nädala teisel poolel oli ilm südasuviselt soe — päeval tõusis õhutemperatuur 23 - 27 kraadini ja öödki olid enam kui kümne kraadise soojusega. Koos kõrgete temperatuuridega intensiivistus aurumine ja õhtupoolikuks moodustusid vihmapilved. Ümberkaudu kostus müristamist, äikesevihma sadas neljapäeval ja pühapäeval. Pühapäevane sadu oli Jõgeval tugev ja ujutas aiamaad korralikult üle, eriti linna läänepoolses osas. Vesi ei jäänud kauaks maapinnale püsima, vaid imbus kiiresti mulda.

Südasuvine soojus pani looduse kiiresti arenema. Nädala jooksul läks enamik puid lehte ka hilise lehtija tamme. Ainult saarel ei jõudnud veel lehed korralikult lahti minna, samas aga jõudsid saared nädala jooksul ära õitseda.

Põõsastest alustasid esimestena õitsemist magesõstrad ja karusmarjad, reedest alates mustad ja punased sõstrad ja toomingad, mis on Jõgeval viimase 45 aasta keskmisest kolm-neli päeva varasem. Laupäevaks muutusid rohumaad võililleõitest kollasteks, aedades lillepeenrad varaste tulpide õitest punasteks. Õitsesid haralised ploomipuud (alõtšad), pühapäeva õhtuks ka kirsid, mitmed ploomisordid ja pirnid. Õunapuudel olid õiepungad näha, kuid jäid sel nädalal veel avanemata. Pühapäeval andsid kuusekäbid tolmu, niitudel õitsesid esimesed kullerkupud. Umbrohtudest alustasid õitsemist kollakas ja hiirekõrv. Paiselehed levitasid juba vilju, kuid samas võis näha veel ka nende õisi.

Põllukultuuridest hakkas nädala lõpuks õitsema talirüps, hiline ristik oli kasvanud 15...16 sentimeetri kõrguseks, talirukkil oli kõrresõlm tõusnud mulla pinnale, talinisul nimetatud arengufaas algamas, suviteraviljakülvid tärkasid. Massiliselt on levima hakanud maakirbud ja lehetäid, mille vastu tehakse põldudel tõrjet.

Rändlindudest saabusid sel nädalal põõsalinnud, kärbsenäpid, kivi- ja kadakatäks, karmiinleevike, käosulane ja piiritaja. Rästastel ja kuldnokkadel koorusid pojad.

Kihulaste kõrval algas tülikate pistesääskede lendlus.

Jõgeval, 17.05.2010.

18. NÄDAL 03.05.- 09.05.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Tue, 11 May 2010 11:15:07 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Vahtraõied.

Peaaegu kogu nädal oli tavapärasest 3-5 kraadi külmema ilmaga ja alles laupäeval läks soojaks. Kahel hommikul (esmaspäeval ja neljapäeval) oli tugev hall maas, rohul kuni 8 kraadi külma, veeloikudel jää, muldki pealt külmunud. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid argipäevadel 8-12 kraadini. Päikesepaisteline ilm vaheldus pilvisega, sadas sageli. Kolmapäeval õhtul tuli lumekruupe. Tõeliselt soojaks muutus ilm laupäeval, kui temperatuur tõusis õhus kuni 24 kraadini. Päeva teisel poolel oli kuulda ümbruses müristamist ja kella kuue paiku jõudis vihmahoog ka Jõgevale. Äike viis suvise soojuse ning pühapäeval puhus taas kõle tuul, sooja oli ainult kuni 14 kraadi.

Vaatamata külmadele öödele hakkas juba esmaspäeval ööbik Pedja jõe ääres laulma, algas tülikate kihulaste lendluse aeg. Nädala jooksul saabusid väänkael, mets-lehelind, mustpea-põõsalind, räästapääsuke. Endiselt oli taevalaotuses näha lendavaid haneparvi.

Taimede kasv ja areng oli nädala esimesel poolel aeglane, kiirenes aga koos ööde soojenemisega nädala lõpus. Varsakabi oli täisõitsengus ja nurmenukul avanesid esimesed õied. Põõsad hakkasid korrast rohkem rohetama. Lisaks toomingale lehtisid nädala jooksul arukased, pihlakad ja lepad, võõrliikidest lehised. Kaseurvad levitasid õietolmu, algas vahtra õitsemine. Rohi hakkas jõudsalt kasvama.

Põldudel oli kivide koristamise ja kevadkülvi aeg. Tugevate sadude järel muutusid põllud mõneks ajaks pealt poriseks. Talirukis hakkas kõrsuma, talinisul jätkus võrsumine.

Ilmad on soosinud paljasjuursete puude ja põõsaste istutamist, metsakultuuride rajamist.

Jõgeval, 10.05.2010.

17. NÄDAL 26.04.10. - 02.05.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Tue, 04 May 2010 08:23:18 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Sanglepa lodu. Võhma, Saaremaa.

Nädal oli muutliku ilmaga — aegajalt oli jahe ja sajune, siis jälle soe ja päikseline. Kahel päeval tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi, päevane õhutemperatuuri maksimum 18…19 kraadini. Sageli esines varahommikuti maapinnal öökülmasid.

Nädala jooksul muutusid rohumaad tublisti rohelisemaks. Oli lehtimise alguse aeg. Noored lehed avanesid marjapõõsastel, rohetasid magesõstra hekid. Metsadele andsid erkrohelise jume lehtinud toomingad, magesõstrad, kuslapuud ja esimesi hiirekõrvu oli näha üksikutel arukaskedel. Õitsesid paljud pajud, jalakad ja künnapuud. Arukase urvad olid veninud pikemaks, kuid tolmu veel ei andnud. Õitsemist olid alustamas vahtrad. Väga kaunina hakkasid silma puhkevate lehiste erivärvilised noored emaskäbid.

Aedades õitsesid kollased nartsissid ja forsüütia põõsad, metsa-alustes asendus sinilillede sinine värv ülaste valge ja kollase õievärviga. Taimede areng oli tavapärasest kahe kuni kolme päeva võrra ette jõudnud.

Rändindudest saabusid nädala jooksul väike-põõsalind, salu-lehelind, must-kärbsenäpp, kägu ja suitsupääsuke.

Põldudel toimus kiire mullaharimine ja külvitööd. Muldade tahenemine oli ebaühtlane ja paiguti jäi endiselt põldude madalamates osades muld veel märjaks. Aegajalt takistas põllutöid vihm.

Jõgeval, 03.05.2010.

16. nädal - Ilmaülevaade

Looduskalender — Tue, 27 Apr 2010 18:59:30 +0000

Kokkuvõtte koostas: Ele Pedassaar

Foto: Arne Ader

Sarapuu õitseb.

Nädala alguses (19.04) sadas Eestis Põhja-Venemaale kaugeneva madalrõhkkonna järel mitmel pool hoovihma (kohati tuli ka rahet) ning lääne- ja loodetuul, mis ühtlasi ka külmemat õhku tõi, oli tugevaim põhjarannikul: kuni 14 m/s. Õhtu poole sirutus Eesti kohale kõrgrõhuhari, mis taeva pilvedest vabastas ning õhutemperatuuri teisipäeva (20.04) öösel valdavalt miinuspoolele langetas: nädala miinimum mõõdeti Kuusikul: -5,1 °C.

Kesknädalal (21.04) liikus Skandinaavia lõunaosast kirde suunas uus madalrõhkkond, mille ees tugevnes lõuna- ja kagutuul 12 m/s ning saartele jõudnud tihedam vihmasadu levis pärastlõunal mandrile.

Neljapäeval-reedel (22.-23.04) liikus tsüklon üle Lõuna-Soome ja Karjala Põhja-Venemaale, kus jäi väheliikuvaks. Eestis vaheldus sadu selgimistega. Kuna madalrõhkkonna lääneserva mööda saabus Eestisse ka külmem õhk, siis asendus reede öösel vihm mitmel pool lörtsiga. Päeval hajutas kõrgrõhuhari hetkeks pilvi, kuid lääne poolt lähenes uus madalrõhulohk ühes külmema sajuga, mis laupäeva (24.04) öösel mõnele poole ka lumekirme maha jättis.

Laupäeva (24.04) päeval taandus lohk ühes sajuga sadu ida poole ning Läänemere lõunaosast lähenes kuiva õhuga kõrgrõhuala. Lääne- ja loodetuul tugevnes kahe rõhu piiril 9-13, puhanguti 16-18 m/s.

Pühapäeval (25.04) ilm selgines, kuid üle Leedu ja Läti itta liikuva kõrgrõhuala servas püsis tugev läänetuul (puhangud kuni 16 m/s). Päike näitas sel päeval oma jõudu, kui tõstis Kesk-Eestis Türil õhutemperatuuri 13,9 °C-ni (nädala maksimum).

Kui ekstreemumid välja arvata, siis langes õhutemperatuur sisemaal öösiti mõned kraadid miinuspoolele, rannikul oli paar kraadi sooja. Päeval oli sooja 5..12 °C, pilvisemal ja sajusemal ajal jäi õhutemperatuur 2..8 °C vahele.

Veekogud soojenesid. Eesti rannikuvetes võis jääd leida vaid Liivi lahe keskosas (kokkusurutud jää paksus ulatus 10-25 cm-ni), Peipsi oli täiesti jäävaba. Siseveed olid soojenenud nädala lõpuks 4 kuni 7 °C-ni.

16. NÄDAL: 19.04. - 25.04.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 26 Apr 2010 18:51:35 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Konnakudu.

Ilm oli jahe, vahelduva pilvisusega ja tuuline. Öösiti tuul rauges ja enamikel varahommikutel oli maa hallast valge. Aegajalt sadas vihma, mille hulka tuli vahel lumekruupe ja lörtsi. Suurem vihmasadu oli 22. aprilli öösel, kui hommikuks olid tekkinud veeloigud teedele ja vihmaussid roninud asfaldile. Samuti oli vihmausside poolt aetud kuhjakesi näha mulla peal. Aktiivselt liikusid ringi siilid. Harilikud kärnkonnad, rohu- ja rabakonnad kogunesid kudeveekogudele, osad paraku hukkusid autoteedel. Juba nädala alguses oli näha seisva veega tiikides rohukonnade kudu.

Lindudest saabusid nädala jooksul kivitäksid. Jätkus hanede massiline ränne ja endiselt oli näha puhkavaid linde veekogude lähedastel põldudel.

Taimede areng muutus jahedaga väga aeglaseks ja eelmise nädala lõpuks tekkinud ligi nädalane edumaa võrreldes keskmise arengutasemega taandus paaripäevaseks. Nädala jooksul hakkasid õitsema esimesed ülased ja linnamuru hakkas rohetama. Vihmad pidurdasid muldade kiiret kuivamist ja võtsid kevadiste põllutööde tempot alla.

Jõgeval, 26.04.2010.

15. nädal - Ilmaülevaade

Looduskalender — Tue, 20 Apr 2010 19:07:02 +0000

Pildistanud: Ove Maidla, Tartu Ülikool

Vaatamisväärne pildisari Emajõe üleujutusest - 13. aprillil, kella 15 paiku.

http://foto.ut.ee/fotogalerii/2010/YLEUJUTUSED_TARTUS/index.html

Koostas: Ele Pedassaar

15. nädal: päikeseline kõrgrõhuala asendus nädala teises pooles Islandilt saabunud tuhapilvega, mis terves Euroopas kaost külvas.

Nädala alguses Briti saartelt Põhja-Venemaale ulatuv kõrgrõhuvöönd tõi Eestisse udused ööd (eriti saarte piirkonnas) ning päikeselised päevad. Esmaspäeval (12.04) mõõdeti nädala maksimum nii Pärnus kui Lääne-Nigulas: +16,3 °C. Vahepeal segas päikese nautimist teisipäeval(13.04)-kolmapäeval (14.04) üle Eesti kagusse liikuv madalrõhulohk ühes külma frondiga, mis iseenesest tõi sadu vähe, kuid jahutas märkimisväärselt õhku. Kui ööl vastu neljapäeva (15.04) laienes Eesti kohale taas Briti saartelt kõrgrõhkkonna idaserv, langes õhutemperatuur Jõhvis -4,7 °C-ni (nädala miinimum). Samal ajal oli Barentsi mere põhjaosa kohal madalrõhkkond, mille lohk üle Põhja-Soome ja Skandinaavia ulatus ning vähehaaval ida-kagu suunas nihkus. Fakt oli ka see, et ühes sajupilvedega lähenes üle mere Eestile tuhapilv, mille Islandil tegutsenud vulkaan 14.04. kõrgele atmosfääri paiskas. Üksteise järel suleti 15.04. lennujaamu ning Eesti omad katkestasid tegevuse reede (16.04) varahommikul, kui Loode-Eestisse jõudsid esimesed vihmapilved. Päeval liikus lohk ühes vihma- ja tuhapilvedega üle vabariigi edasi ida-kagu suunas ning läänekaare tuul ulatus selle järel 12 m/s.

Laupäeva (17.04) öösel levis üle Eesti väike kõrgrõhuhari ning hommikuks ilm selgines. Samal ajal liikus Islandilt järgmine tsüklon Kesk-Norra rannikule, mis õhtuks Põhjalahe äärde jõudis. Eestis tihenes pilvkate ning lõuna- ja edelatuul tugevnes 12-16 m/s. Pühapäeva (18.04) öösel liikus tsüklon edasi Soome kohale ning Eestis sadas pöörise lõunaservas vihma. Tuul pöördus läänekaarde ning tugevnes iiliti 18 m/s. Hommikul tõi külma frondi järel loodesse pöördunud tuul meie looderannikule ka lörtsihooge. Lõuna- ja ida pool jätkusid vihmahood.

Õhutemperatuur oli nädala lõikes öösiti valdavalt -2..+3 °C-ni, paaril sajusemal ööl oli kohati sooja 5..6 °C. Päevasel ajal tõusis termomeetri näit laias laastus +8..+14 °C-ni, tuulele avatud rannikul pidi arvestama+3..+7 °C-ga.

Lumeolud.

15. aprilliks oli lumi vaatluskohtadest läinud.

Jääolud.

Soome lahel oli veidi jääd kirdeservas (aga mitte Eesti vetes), Väinameri ja Pärnu laht pääsesid nädalaga jääst ning jäämurdja TARMO läks suvepuhkusele. 15-20 cm ulatuvat tihedat jääd oli veel näha Liivi lahel Ruhnu saare lähedal.

Peipsi järve jää oli koondunud kirdenurka, mujal oli järv jäävaba.

Sisevete temperatuur.

Temperatuur veekogudes tõusis jõudsalt ning nädala lõpus mõõdeti sooja 4 kuni 8 °C, vaid Narva jões oli sooja napilt 1 °C.

15. NÄDAL 12.04. - 18.04.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 19 Apr 2010 19:15:49 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Roosa sinilill.

Kevad jätkas võidukäiku. Päeval oli ilm soe ja päikesepaisteline, öösiti veel külmetas ja varahommikuti oli rohul hall maas, muld pealt kohmetanud.

Metsade all jäi lund korrast vähemaks ja veetase hakkas Pedja jões pikkamööda langema. Metsaalused muutusid sinililledest päev - päevalt sinisemaks, kohati hakkas silma lillade õitega näsiniin ja kollakasroheline lepiklill. Männid hakkasid praksuma, esimesed käbid avanesid ja poetasid seemneid. Vahtrate ümbruses oli näha vahtraseemnete idanemist - tiibviljad pika jala peal püsti. Õitsesid haavad, raagremmelgad ja kahevärvilise paju põõsad. Mesilased sumisesid kollaseks muutunud remmelga võrades. Talvitunud emakimalased said nektarit maitsta pajude, paiselehtede ja näsiniinte õitelt. Lindudest lisandusid nädala jooksul suurnokk-vint, väike-lehelind ja lepalind.

Aedades muutsid lillepeenrad lumikellukeste ja märtsikellukeste vahel värvilisemaks krookuste õied. Mustsõstral, magesõstral ja läikival tuhkpuul puhkesid lehepungad.

Põldude äärtes õitses paiseleht.Muldade kuivamine oli pärast keltsa minekut kiire ja juba nädala algul muutusid kõrgemad künninukid siin kandis heledaks, nädala lõpupoole aga oli võimalik valikuliselt juba põlde harida. Taliteravilja ja -rapsi põllud hakkasid maastikus silma oma erkrohelise värviga. Orased oli lumiseenest tublisti hõrenenud. Looduse areng oli nädala lõpuks nii kogunenud efektiivse (üle 5 °C) temperatuuride summa kui ka taimede fenoloogia järgi tavapärasest ligikaudu nädala võrra ette jõudnud.

Jõgeval, 19.04.2010.

13. nädal 29.03. - 04.04.2010. Jõgeva ümbruses

Looduskalender — Mon, 05 Apr 2010 18:24:54 +0000

Koostanud: Laine ja Vello Keppart

Foto: Arne Ader

Lumikelluke.

Jätkus kiire lume sulamine. Kui nädala alguses võis märgata põldudel esimesi musti laike ja keskmine lume kõrgus küündis 20 sentimeetri piirimaile, siis juba reedeks oli avamaastikul enamus lund läinud. Sulavesi kogunes suurtesse loikudesse, jooksis üle teede, põhjustas põldudel pinnasekannet ja kippus keldritesse. Nädala keskpaigas tõusis Pedja üle kallaste, algas kevadine kõrgvee aeg.

Lume alt vabanenud lumi- ja märtsikellukesed alustasid päiksepaistelistes aedades õitsemist. Vaher lõpetas ja kask alustas mahlajooksu. Lepa ja sarapuu urvad venisid nädala lõpuks veidi pikemaks, kuid tolmu veel ei andnud. Metsad rõkkasid metsvintide ja rästaste laulust. Toimus intensiivne lindude ränne: metsvint, linavästrik, rästad, punarind, kajakad, haned ...

Muld jõudis künni- ja taliviljapõllul pinnalt sulada nädala lõpuks 10-15 sentimeetri võrra, kusjuures mulda jäi alles veel 20 - 25 sentimeetrine keltsakiht. Taliviljad on kannatada saanud pikast lume all olekust ja taimelehed on vettinud. Kohati olid orased haudunud, esines lumiseent. Talvekahjustuse ulatust on vara hinnata kuna kasv ei ole veel alanud.

Jõgeval, 05.04.2010.

Vaata 13. nädala üleujutust

http://www.ilm.ee/?47173

13. nädal: lõunavoolus saabus soe (+16 °C)

Looduskalender — Mon, 05 Apr 2010 18:22:18 +0000

Ülevaate koostas: Ele Pedassaar, EMHI

Nädala alul (29.03) jäime Soome kohalt kirdesse eemalduva tsükloni äärele, kus vihmahoogude sekka tuli ka lörtsi ning edelatuule puhangud ulatusid 14 m/s. Päeval nõrgenes lõunakaare tuul ning enne järgmist sadu esines selgemaid hetki.

Teisipäeval (30.03) sirutus Venemaalt Eesti kohale kõrgrõhuhari, mis ilma selgemaks ja kuivemaks muutis. Ööd (29.-30.03) olid 0..+2 °C vahel, pilvisemal esmaspäeva päeval tõusis õhutemperatuur +1..+10, selgemal teisipäeval +3..+12 °C-ni.

Kolmapäeval (31.03) pöördus tuul idakaarde (9 - 11 m/s) ning Läti kohalt lähenes madalrõhulohk ühes niiske ja tunduvalt soojema õhuga. Nädala miinimum mõõdeti just enne sooja saabumist Kuusikul: -2,5 °C. Päeval levis lohk ühes kerge vihmaga kiirelt üle Eesti Soome kohale ning pärastlõunal välja tulnud päike tõstis õhutemperatuuri Lõuna - Eestis 16 °C - ni.

Neljapäeval (1. 04) olime Skandinaaviast ulatuva tsükloni nn. soojas sektoris, kus puhus soe kagutuul ning öösel jäi õhutemperatuur plusspoolele (0..+6 °C). Päev tuli Tartus, Võrus ja Valgas eelmisest soojemgi: kuni +16,4 °C (nädala maksimum). Pärastlõunal jõudis saartele vihmasadu, mis õhtuks mandrile levis ning saju järel kandis läänekaarde pöörduv tuul merelt Eestisse taas külmemat õhku.

Pühad (2.- 4.04) möödusid Eestis üsna uduselt ja vesiselt, kuna jäime Valgevenest üle Baltimaade põhja suunas liikuva madalrõhkkonna teele. Saartel esines siiski nii reedel (2.04) kui laupäeval (3.04) merelt ulatuva kitsa kõrgrõhuvööndi toel selgimisi. Pühapäeval (4.04) näitas aga päikest Venemaalt Lõuna-Eesti kohale sirutunud kõrgrõhuhari. Õhutemperatuur langes öösiti kohati 0 °C lähedale, Kagu-Eestis püsis 5 soojakraadi juures, päev tõi sooja Loode-Eestis 1...4, Ida-Eestis 10...12 °C.

Lumeolud

Lumikatte paksus 05.04.2010 kell 08:00

Lääne - ja Lõuna - Eesti olid suuremalt jaolt lumevabad, vähemalt neis paigus, kus lund mõõdeti, Põhja - , eriti aga Kirde - Eestis ulatus lumekatte paksus 4 ... 10, Peipsi põhjaservas 31 sentimeerini.

Jääolud

Jää lagunes ning jõgede - järvede veetase tõusis kiirelt. Näiteks Emajõe praeguse seisu kohta võib lugeda siit. http://www.emhi.ee/?ide=9,1276,1300

Väinamere jää paksus ulatus nii saarte kui mandri rannikul 20...35 cm-ni ja Pärnu lahes veel kohati 35...48 cm-ni. Saaremaa, Kihnu ja Ruhnu ääres mõõdeti jää paksuseks 15...25 cm.

Soome lahe keskosa kohal oli tükati näha väga hõredat jääd, muist jääd oli juba hävinud.

Keri saare tänane foto: http://keri.ee/index40.html

12. nädal 2010

Looduskalender — Wed, 31 Mar 2010 19:08:00 +0000

Tekst: Ele Pedassaar

Foto: Arne Ader

Lumi sulab merejäält. Kurkse väin.

12. nädalasse mahtusid ära nii lumi kui äike.

Nädala alguses (22.03) voolas Peipsi taha eemalduva madalrõhkkonna järel Eestisse 12-17 m/s tugevneva loodetuulega külma õhku, mis õhutemperatuuri kõikjal miinuspoolele langetas (0..-4 °C) ja vihma üle vabariigi lörtsiks ning lumeks muutis. Päeval sirutus üle Eesti päikesepaistet pakkuv kõrgrõhuhari, kuid soojakraadid jäid tugevama tuule tõttu õige napiks (kuni +3 °C).

23.-24.03. jäime Skandinaaviast üle Läti kagusse liikuva madalrõhkkonna serva, kus sadas läbisegi nii lund, lörtsi kui vihma ja põhjakaarde pöörduv tuul tõi külmale lisa.

Külmas õhumassis arenes Baltimaade kohal uus kõrgrõhuala, mis tõi 25.03. meile vaikse, uduse ja külma öö: Jõhvis mõõdeti nädala miinimum: -12,4 °C. Päeval oli päikesel jõudu hajutada udu ning tõsta õhutemperatuur kohati +6 °C-ni.

Järgnevatel päevadel liikusid merelt üle Eesti kirdesse madalrõhulohud, mis lõunakaarde pöörduva tuule abil tõid meile niisket ning sooja õhku. Kui reedel (26.03) mõõdeti Eesti kirdenurgas sooja 10 °C, siis laupäeval (27.03) tõusis õhutemperatuur Pärnus +13,1 °C-ni (nädala maksimum). Laupäeval (27.03) võis nii Lõuna- kui Kesk-Eestis näha ka mitmel pool äikest, mida põhjustas kiiresti pealetungiv soe õhumass.

Jüri Kameniku lugu 27. märtsi äikesest

http://www.ilm.ee/?47152

Pühapäeva (28.03) öö oli Stockholmi lähedalt kirdesse liikuva madalrõhkkonna servas Eestis plusskraadides (+1..+6 °C), vihmane ja tuuline (lõunakaare tuul ulatus kuni 15 m/s). Päeval liikus tsüklon Soome kohale ning keerutas põhja poolt Eestisse taas külma õhku, nii et pärastlõunal asendus vihm Lääne-Eestis lörtsiga, õhtul Põhja-Eestis juba lumega. Edelatuul ulatus kohati 16-18 m/s ning õhutemperatuur tõusis päeval vaevalt kraadi.

Lumeolud.

Nii päike kui laupäevane (27.03) tugevam vihm sulatasid lund üsna jõudsalt nii, et mõnel pool jäi lumelati mõõt lausa nulli. Valdavalt ulatus see aga Lääne- ja Lõuna-Eestis 3 kuni 30 cm-ni, Põhja-Eestis 15 kuni 57 cm-ni.

EMHI lumikatte paksuse kaart:

29.03.2010 kell 08:00

Jääolud.

Juba laguneva jää paksus ulatus Väinamerel 20-40 cm-ni, Pärnu lahel veel osaliselt 40-50 cm-ni. Liivi lahel oli kokkusurutud jää paksuseks 15-25 cm. Soome lahte kattis sarnane kokkusurutud jää (15-30 cm) lääne- ja idaosa, Loksast Kundani oli juba jäävaba. Iseenesest võis tervet Eesti põhjarannikut juba pidada suuremas osas jäävabaks.

Tekst: Laine ja Vello Keppart

12. NÄDAL 22.-28. märts Jõgeva kandis
Nädala jooksul edenesid jõudsalt kevadised protsessid. Öösiti veel külmetas, kuid päeval toimus intensiivne lume sulamine. Hommikuti olid teed libedad. Kolmapäeva hommikul (24.03.) kattis maad viiesentimeetrine värske lumekiht. Nädala lõpuks muutusid ööd soojaks ja sadas vihma. Nädala kõige soojemaks päevaks kujunes laupäev (27.03.), kui õhutemperatuur tõusis üle 10 kraadi ja õhtul kella seitsme paiku esines äikest. Seitsme päevaga kahanes lume paksus avamaastikul 15-20 sentimeetri võrra. Lume kõrguseks mõõdeti nädala lõpuks põldudel 20-25 sentimeetrit. Kohati oli vesi kogunenud lume alla. Mulla külmumissügavus ulatus künni- ja talirukkipõllul valdavalt 30-35 sentimeetrini, rohukamara all oli maa külmunud ligikaudu 15 sentimeetrini. Taliteravilja võrsumissõlme sügavusel mullas püsis temperatuur nädala jooksul -0,2…-0,4 kraadi piires. Külateedel algas teede lagunemine. Nädala jooksul saabusid Jõgevale ja selle ümbrusesse kuldnokad, kiivitajad ning lõokesed, kes toitusid lahti sulanud maanteede äärtes. Siin kandis nähti kalakajakat, valget toonekurge, sõtkaid, rästaid, esimesi kirjuid koerliblikaid ja kollast lapsuliblikat. Koolimaja pargis lendas ringi händkakk. Kahevärvilisel pajul ja raagremmelgal tulid “pajutudud” nähtavale. Pedja jõgi sulas jääst lahti ja sinikaelpardid ujusid paaridena mööda jõge.

Jõgeval, 29.03.2010.

11. nädal 2010

Looduskalender — Wed, 31 Mar 2010 19:06:58 +0000

Tekst: Ele Pedassaar

11. nädal: Läänetsüklonid tõid kevade alguseks (20.03) kevadilma.

16. -17. märtsil liikusid üle Eesti üksteise järel külmas loodevoolus saabuvad madalrõhulohud ja kõrgrõhuharjad. Nädala öine miinimum mõõdeti 17.13 Jõhvis: -24,6 °C, saarte läänerannikul oli tunduvalt soojem (-3..-5 ºC). Päevasel ajal esines lumehooge ning loodetuule iilid ulatusid madalrõhulohkude ümbruses 12-17 m/s. Õhutemperatuur püsis miinuspoolel (0..-9 ºC).

Neljapäeval (18.03) jõudis Eestisse aga lääne poolt niiske ning tunduvalt soojema õhuga madalrõhulohk ning iiliti 17 m/s puhuv lõunakaare tuul tõstis õhutemperatuuri päeval -1..+ 3 ºC-ni.

Laupäeval (20.03) liikus niiskes ja soojas läänevoolus üle Eesti järgmine madalrõhulohk: kõikjal tibutas vihma (ka öösel). Lõunakaare tuul ulatus kuni 16 m/s ning isegi öine õhutemperatuur jäi valdavalt plusspoolele (0..+3 °C). Päev tõi selgimisi ning tuulisele ilmale vaatamata oli õhusooja 2..8 °C. Nii saabus kalendrikevad.

Pühapäeva (21.03) öösel oli Eesti kohal vaiksema ilmaga kõrgrõhuhari ja öine õhutemperatuur langes miinuspoolele. Lõuna-Eestis püsisid plusskraadid (kuni +2 °C). Hommikuse udu hajudes tõusis õhutemperatuur +1...+7 °C-ni ja kus päike ennast näitas oli sooja ligi 10 °C. Nädala maksimum mõõdeti Võrus: +9,5 °C. Merelt lähenes samal ajal juba uus madalrõhkkond ning keskpäeval hakkas saartest alates vihma sadama. Õhtul, kui tsüklon Lääne-Eesti kohale jõudis, asendus vihm tänu külmale põhjatuulele Põhja-Eestis lörtsi ja lumega.

Looduskalender.ee

Kevadtalvel vaatame ikka saabunud sulisõpru, kuigi ränduritele oli meie paks lumikate kindlasti üllatuseks.

Lõunakaarte tuuled soodustasid rändurite saabumist. Koos kalendrikevade saabumisega olid kohal nii kuldnokkade kui põldlõokeste salgad. Kajakaid oli rannikul ja sisemaal lisaks talvitujatele lisaks saabunud. Õõnetuvisid nähti ja allikaliste jõgede ülemjooksudel toimetasid hallhaigrud.

Merikotka paaril, Lindal ja Suvevil oli pesa esimene muna 21. märtsil.