VIDEO: tormine hülgemeri

Looduskalender — Fri, 02 Oct 2015 16:19:19 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Selline näeb välja meie esimene sügistorm, kui tuulemõõtja lõi puhanguti 20 m/s edelatuult välja. Viimaks on tõusnud meres veetase, õhus ja vees oli pea sarnane temperatuur 14 kraadi.

VIDEOD: Mis merikotkaid hülgelaiul tiirutama paneb?

Looduskalender — Mon, 26 Jan 2015 16:18:18 +0000

Videod salvestas Aita, LK foorumist

Toidumured. Kala hülgerahu kaldavees hetkel kindlasti ei leia, talvituvaid partlasi näeme kaamerapildis harva.

Videol lendab esmalt mööda noorlind, hetke möödudes valge sabaga vana merikotkas. Linde meelitab kohale võimalus leida peale poegimist lootekesti, platsentat… Merikatele pakuvad konkurentsi nii hallvaresed, kui suured kajakad – hõbe- ja merikajakad (viimased on tumeda mantliga).

Vastsündinud hülgepoegadele on merikotkas esimestel elupäevadel päris ohtlik, aga juba neljandast elupäevast on uuel ja tervel ilmakodanikul südidust igasugustele tülitajatele vastu seista. Sestap katsuvad kotkad vastsündinute juures, vanaloomade hulgas „paanikat tekitada“ ning vanaloomi merre ajada…

Jääl poeginud vanaloomad on rahulikumad ning hakkavad kotkastele raevukalt vastu. Hülgelaidudel on loomade hulk suur, palju stressi ja erinevaid ohte või häirijaid ikka jätkub.

Nõnda koos toimetatakse. Suurte, kirju kasukaga emashüljeste pikkus võib kuni kaks ja pool meetrit, kuid nende kaal jääb alla paarisaja kilo (suurtest hülgepullidest räägime mõni teine kord, kui video jutule toeks). Merikotkaste pikkus jääb veidi alla meetri ja kui väiksem, täiskasvanud isaslind kaalub nelja kilo ringis, siis suur emaslind võib isegi paar kilo raskem olla. Tiibade võimsust nägite videolt – siruulatust umbes kaks meetrit.

VIDEO: kas kaamera näitab ikka sama kohta?

Looduskalender — Tue, 20 Jan 2015 18:20:20 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Esmapilgul võib tunduda, et kaamera asukohta on vahetatud… Õigupoolest on see Neptuni tahtmine, et me hülgekolooniat teisest rakursist vaataksime. Viimaste nädalate edelatormid koos kõrge veeseisuga, mis tekitasid kalda alla võimsa ristlaine ning veeremist on tekkinud „uus“ poolsaar – kaamera eest on rand ära uhutud ning veidi eemale „paigutunud“.

Hüljestele ei meeldi järsk nõlvak ja seda mitte selle tõttu, et on ebamugavam ülesse loivata, vaid veest väljudes pole näha, kas kaldal olukord turvaline – seetõttu eelistatakse madalat, vaatega randa.

Merikotkaste tuuritamist on varemgi näha olnud, aga nende huvi territooriumi kontrollida ainult kasvab. Kindlasti on nii mõnigi hall saanud rahulikult vees ujudes tunda merikotka teravaid küüniseid – parem veidi karta, kui haavu ravida. Kotkad teavad, et hüljestel on alanud poegimine, siis võib leida ka midagi söödavat.

Loodame, et päikesepaneelid suudavad kaamerat töös hoida, siis saame sündmusi kirjeldada nende toimumise rütmis.

2. Jaanuaril napsas pildi Airras, LK foorumist. Selline oli kaldajoon kaks ja pool nädalat tagasi.

VIDEO: sellist massi pole varem kaamerapildis näha olnud

Looduskalender — Tue, 04 Nov 2014 15:42:17 +0000

Video ja pildi salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhülged on sotsiaalsed elukad ja pesitsusväliselt saavad nad suurtes lesilates kenasti üksteisega hakkama – keegi eriti tüli ülesse ei vea, kui Sind padjana kasutatakse või loivad kehale toetatakse.

Välimuse järgi näha, et loomad on kenasti toitunud, poegimiseni on veel aega ehk teisisõnu tuleb olemist „mönuga vötta“.

VIDEO: haha lasteaed

Looduskalender — Fri, 27 Jun 2014 19:43:32 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto: Arne Ader

Hahk Somateria mollissima

Hulk suuri linde koos järelkasvuga - ongi lasteaed ja kõik emaslinnud ei pruugi sugugi olla haudunud „hahamammad“. Emaslinnud haudusid oma nelja kuni kuut suurt rohekat muna pesalt lahkumata umbes veerandsada päeva, aga sellise paastuga võib napilt „nälga surra“. Nii koonduvadki emaslinnud kokku, et saaks toitumas käia ning pisipere järelevalve oleks kajakate vastu tõhus. Oleme veebikaamerast juhtunud nägema kajakate ründavat tiirutamist pisikeste hahatibude läheduses.

Hahk on meie kogukaim sukelpart, pikkust üle poole meetri ning kaaluga poolteist kuni kaks ja pool kilo. Emaslinnu sulestik on ühtlaselt pruunikirju, seljal kuldjas sulemuster ning sabal pikivöödid. Hahapojad on pea musta sulestikuga. Sukelpardid toituvad suures osas rannakarpidest, mida otsitakse üle nelja meetri sügavusest veest.

Aga kus on kevadel nähtud must-valge sulestikuga isaslinnud? Pea kohe kui emaslinnud on munemisega alustanud siirduvad isaslinnud tasapisi avamerele sulgima – ikka sinna kus vähem häirimist, piisavalt rannakarpe ja merevesi puhas. Pereelu pole nende jaoks. Praegusel ajal võivad nad juba väga „kummaliselt kirjus“ sulestikus olla.

Hahad

Vilsandi vapilinnud olid veerand sajandit tagasi meie väikesaartel väga arvukad ehk kuni paarkümmend tuhat pesitsejat. Tänaseks hinnatakse pesitsejate arvukust kolmele kuni seitsmele tuhandele ning tundub, et drastiline vähenemine on peatunud.

VIDEO: kasukamood päikeserannas

Looduskalender — Fri, 18 Apr 2014 17:24:38 +0000

Veebikaamera pilt Venegor, LK foorumist

Hallhüljes Halichoerus grypus

Jälle kümmekond päeva mööda ja hallidel massiline kogunemine – rannas on sadakond hallhüljest. Päevaga on kasukas kuivanud, kasukamustrid kenasti nähtavad ning nende järgi annab loomi identifitseerida nagu meid sõrmejälgede järgi. Karvavahetuseni on veel kuu aega, aga „uus ja värske“ muster kopeerib olemasolevat.

Räimejahis oldi koos väikeste salkadena või suisa üksikult, kuidas sellised kogunemised ikka kokku lepitakse - kui isegi SMS-i saatmiseks pole võimalust?

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Keskpäeva valgus muudab pildi „vähem ruumilisemaks“ ning seda nii fotol, kui videos. Usutavasti on varahommikul hallhülged veel kohal võib uhke pilt olla.

Sobiv koht pesitsemiseks

Looduskalender — Thu, 13 Mar 2014 17:19:19 +0000

Veebikaamera pilt Airras, LK foorumist

Pesitsuseks sobivad väikesaared ja laiud merikajakatele hästi

Merikajakas Larus marinus

Merikajakas on meie kajakate hulgast suurim, annab täitsa väiksema hane mõõdu välja – pildil on hea hallvaresega võrrelda. Pesitsejaid on meil kuni viis tuhat paari, väikestel meresaartel ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikul ning sisemaale nad ei tiku.

Merikajakatel on kehapikkust keskeltläbi seitsmekümne sentimeetri ringis, tiibade siruulatust üle pooleteise meetri ja vanalinnul kaalu üle pooleteise kilo. Tugev kollane punase täpiga nokk, turd kael, pleekinud lihakarva jalad, musti tiibu ääristab valge kitsas triip ning tiivaotsad on silmatorkavalt valged – kõik see puudutab vanalinde.

Noorlinnud on nagu teistelgi kajakatel pruuni-hallikirjud. Tumedat mantlit näeme neil alles kolmanda aasta varakevadest ka jalad on siis veel lillakat tooniga, aga mokk on ikka veel tume, heleda otsaga, mis muutub kollaseks alles viiendal eluaastal.

Tõmmukajakas Larus fuscus

Aga veel üks kajakaliik kannab „musta mantlit“ - tõmmukajakas on hulga väiksem, kitsamate tiibadega, aga vanalindude välimused on suht sarnased, kuid neid võib Vilsandi kandis pesitseda vaid sadakond paari.

Foto: Arne Ader

Tõmmukajakas

Merikajakas

VIDEO: hallhüljeste isasloomadest

Looduskalender — Thu, 06 Mar 2014 19:21:21 +0000

Videoklipi salvestas Aita, LK foorumist

Salvestuse alul tõrjub päris suur isasloom, konkurente „oma haaremist“ eemale. Sellise isendi, kes on silmanähtavalt põgenejast suurem, pikkust pea kolm meetrit ning kaalu pea kolmsada kilo. Kui selline tegelane kaamerast mööda loivas, siis pilt „värises“.

Emasloomad alustavad indlemist kohe imetamise järgselt, umbes kolm nädalat pärast poegimise. Pojaga emasloom näitab kosilastele selgelt, et pole paaritumiseks valmis, seda nii olemise, kui kehakeelega, temakese kehapikkus võib küündida kahe ja poole meetrini ning kaalu üle saja kilo (imetamise ajal kaotab hülgemamma kümne päevaga kuni nelikümmend kilo – need numbrid on hinnangulised).

Selle mamma, keda videolõigus näeme, „hülgejuntsu“ kasukas on juba veidi tumedam - usutavalt on tema vanuseks kümmekond päeva ning kaalule kolmekümne kilo.

Reede õhtupoole tõuseb tuulekiirus Läänemerel 15 m/s, veetase tõuseb kindlasti, näis kuhu hülged paiknevad…

Natuke hallhüljeste elukorraldusest

Looduskalender — Thu, 06 Mar 2014 11:57:53 +0000

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Varahommik, hülgepojad manguvad kõhutäit…

Hallhüljes Halichoerus grypus

Pea 80% hülgepoegadest näeb Läänemeres ilmavalgust märtsikuu esimesel nädalal ning poegimiste aeg lõpeb koos märtsikuuga.

Väikestel ilmakodanikel on sünnikaalu 11-12 kilo ja päevast kaalukasvu on keskmiselt kaks kilo. Igati põhjendatult, sest hülgemamma piima rasvasisaldus on üle 50%. Imetamine kestab 19-21 päeva ning emast võõrutamisel kaaluvad pojad 40 kg ja vahel enamgi.

Emasloomade kehakaal kahaneb samal ajal kuni 4 kg päevas, sest emasloomad imetamise ajal ei toitu.

Isasloomade paast kestab kuni pulmad läbi.

Hallhüljeste seirekaamera

Looduskalender — Tue, 04 Mar 2014 12:43:18 +0000

Ülekande võimaldavad Teetormaja ja EENet

otsestriim | uudised | foorum 2016

Striim mobiilsetele seadmetele: iPhone, iPad; Android, VLC

Edastame Vilsandi Rahvuspargist hallhüljeste seirekaamera ülekannet. Alles kolmandal katsel sai tormi poolt vigastatud süsteem pea kogu ulatuses uuendatud. Piinlik lugu, kui „hülgeaastal“ poleks kaamerat käima saanud…

Hallhüljestel on poegimisaeg. Pojad on valges „titekasukas“, emasloomad laigulise kasukaga ja tumedatest isasloomadest veidi pisemad.

Hallhülged on häälekad ning liikuvad. Tutvustame seirekaamera vaateväljas toimuvat ning suurimate mereimetajate elukorraldust veidi põhjalikumalt.

Täname koostööpartnereid:

Viimased hülgekaamera uudised:

2015

2014

2013

2012

Hülgekaameral peab hakkama silma peal hoidma

Looduskalender — Mon, 26 Aug 2013 19:13:40 +0000

Veebikaamera pilt Airras, LK foorumist

Nn luurajad juba käivad. Tuulevaikse ilmaga jäävad hallhülged hästi silma, lainetusega on märkamine küsitavam.

Aga pole see kaamerapilt midagi tühi ühti. Liiguvad rändavate lindude salgad, täna tuuritas korduvalt merikotkas ja kühmnokk luiged näitavad oma viieliikmelist kasvavat järelkasvu...

VIDEO: Rannaelu

Looduskalender — Sun, 07 Jul 2013 16:16:27 +0000

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Esiplaanil haudub randtiiru emaslind klibul mune. Lähemalt vaata randtiiru lugu, kui ennustasime pesitsemist kaamera ees:

http://www.looduskalender.ee/archive/all/2013/5/24

Madalas vees naudib soojas vees rannaelu luigepere...

Kaamerasilma ees tegutsevad lisaks nimetatutele Vilsandi sümbollinnud - hahad, hõbekajakad, merikajakad, kalakajakad, räusad, meriskid, sinikaelpardid, sõtkad, kormoranid ja ei puudu ka hallvares.

VIDEO: Päeva nael

Looduskalender — Sat, 16 Feb 2013 19:51:07 +0000

Video: Fleur, LK foorumist

Hallhüljes Halichoerus grypus

Esimene väike hülgepoeg käis ennast kaamera ees hetkeks näitamas kell kaks päeval. Tubli hülgemamma tõi poja kaamera ette õhtustama veidi enne viit.

Päevakangelasest - sünnikaalu on hülgepojal 11-12 kilo ja kaalukasvu iga päevaga paar kilo lisa. Sellise juurdekasvu võimaldab hülgepiim, mille rasvasisaldus on hämmastavad 50%.

Emasloom ei toitu imetamise ajal ja tema kaalukadu on päevas neli kilo.

Kõigest kolm nädalat nende kooselu kestabki. Kui palju üks selle ajaga kasvab ja teine saleneb rehkendab igaüks ise. Hülgepojal piisab imetamiseaegsest rasvavarust järgnevaks kuuks-pooleteiseks, et edaspidine eluks vajalik iseseisvalt omandada.

Video salvestas Manu, LK foorumist:

Hülgepoja maailmaavastamine pärast „õhtusööki“. Salvestaja arvates pikk video, aga ega väikesel ilmakodanikul need asjad ju kiiresti ei käi....

Hallhülged ajujääl

Looduskalender — Fri, 08 Feb 2013 11:39:54 +0000

Video: Fireblade, LK foorumist

Kirdetuul on kaldajääd merele viimas. Meie hallhülged oskavad sellest oma „lusti võtta“ - ajujääga allatuult purjetada.

Vilsandil on kraad külma ja veetemperatuur nulli lähedane. Mida tugevam lumesadu, seda rohkem pinnavee temperatuur langeb. Tugev lumesadu katab sagedasti ka meie päikesepaneelid, mis võivad avavee läheduse tõttu jäitega kattuda. Siis läheb jälle mõni päev aega kuni päike kooriku üles sulatab ja paneelid saavad toiteallikaid laadida.

Hülgekamp veebikaamera ees

Looduskalender — Mon, 17 Sep 2012 19:01:06 +0000

Veebikaamera pilt: Fleur; LK foorumist

Täna oli jälle tormine, iiliti oli tuult 20 m/s, aga õhk soe, hallhülged „lustisid“ kaldal ja kaldavees kogu päeva vältel. Veetase on hinnanguliselt üle kolmekümne sentimeetri normaalsest kõrgem. Merikotkad kontrollisid, mis hüljeste lebopaigale jäi peale lahkumist...

Video ja pildi salvestas Ame, LK foorumist

Möödunud aasta pilt, kaamera on samas kohas.

Nõnda muudab meri kallast. Kaamera on täpselt samal kohal. Suvine pilt madalikule, kus täna lained murduvad. Veetaseme kõrguste vahe on ümmarguselt 70 sentimeetrit.